Võtke aega eurohindadega harjumiseks

999

piret
PIRET SUITSU, Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht

Eelmisel nädalal sai läbi paralleelkäibe periood, mil kaupluses sai maksta nii kroonide kui eurodega.

Kuna müntidega arveldamine ja varasemast kordades väiksemate hindadega harjumine võtab aega, on tark teha ostetava osas plaanid juba kodus, koostada ostunimekiri ja seada poeskäiguks kululimiidid, et mitte avastada end olukorras, kus raha, mida väikeste hindade tõttu enam näis olevat, ühtäkki ootamatult otsa saab. Kodus saate rahulikult planeerida, kui palju olete valmis vajaliku kauba soetamiseks kulutama. Valides ostukorvi harjumuspärased tooted, kulutate tõenäoliselt sama palju, kui oleksite seda teinud ka kroonides. Abiks on pere eelarve pidamine, mis võimaldab kuludel jooksvalt silma peal hoida.

Sujuvat üleminekut uuele rahale toetab ka kaubandusvõrk, kus hindu  näidatakse nii kroonides kui ka eurodes juuni  lõpuni.  Siiski  tuleks aeg­­sasti hakata harjutama end vaatama hinda eurodes, et mitte juulikuus ilma kroonihindadeta hätta sattuda.

Üldiselt soovitatakse tasuda poes kaardiga, et vältida võimalikult palju müntidega arveldamist vähemal euroga harjumise perioodil. See on tõepoolest mõistlik, ent selles peituvad omad ohud. Kaardiga maksmine kiirendab poes tasumise protsessi, kuid ostude planeerimisele ja ostutšekkide ülevaatamisele on ikkagi mõistlik aega pühendada, sest kaardiga makstes tundub, et raha kulub vähem ja  oht ülekulutamiseks on suurem.

Ka tasub pöörata tähelepanu kaupade võrdlemisel liitri ja kilo hinnale. Nii saab selgeks, kas soodsana reklaamitud kaup seda ka tegelikult on.

Olenemata kehtivast rahavääringust on allahindluste perioodil alati keeruline teema emotsiooniostude vältimine. Vahetult peale vääringu muutumist on seega eriti oluline, kuna puudub tunnetus, kui palju asjad tegelikult maksavad.  Kõige lihtsam viis emotsiooniostudest hoidumiseks on vältida poodide külastamist meelelahutuseks. Teine oluline põhimõte: minge poodi vaid kindla konkreetse kauba järgi – kui on vaja saapaid, on üsna rumal tulla poest kahe kleidiga, kuid ikka ilma saabasteta.

Eraldi oluline teema on lastele eurode värtuse selgitamine. Algkoolilapsel on tõenäoliselt keeruline aru saada sellest, et sendid omavad nüüd suuremat ostujõudu. Et laps mõistaks paremini, mida ta edaspidi uue raha eest saab, võiks raha väärtuse selgitades siduda konkreetsete objektidega – näiteks 1 euro eest saab kaks jäätist, 2 euro eest aga juba lõunasöögi. Laps peaks mõistma ka seda, et kui täna kaob 20-sendine, pole see eriline õnnetus, kaotades aga 20 eurosenti, tähendab see juba 3 krooni väärtuses raha kadumist. Seega tuleks õppida metallraha senisest hoolsamini hoidma.

Suurematele lastele tuleks õpetada kulude üle arvestuse pidamist internetipanga abiga ja juhendada neid kaardiga maksmisel.

Kulutamata jäänud kroonide pärast pole põhjust muretseda –kõikides sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites saab kroone teenustasuta eurodeks vahetada juuni lõpuni, juulist kuni aasta lõpuni saab seda teha valitud kontorites ning alates 2012. aastast vahetab Eesti Pank igavesti.