Aeg­vii­du piir­kon­na kul­tuu­ri­ju­hi ame­tis­se asus SAND­RA PUU­SEPP

Ala­tes 1. märt­sist töö­tab Aeg­vii­du piir­kon­na kul­tuu­ri­ju­hi­na Sand­ra Puu­sepp. Se­ni­ne Keh­ra ja Aeg­vii­du kul­tuu­ri­juht Triin Ves­pe­re jät­kab Keh­ra piir­kon­na kul­tuu­ri­ju­hi­na.

Sand­ra Puu­sepp on pä­rit Tal­lin­nast, kuid elab pe­re­ga ala­tes 2018. aas­tast Aeg­vii­dus. Ta on õp­pi­nud too­na­ses Tal­lin­na Teh­ni­ka­ü­li­koo­li Tar­tu kol­led­žis maas­ti­kuar­hi­tek­tuu­ri ning oman­da­nud Tar­tu Kut­se­ha­ri­dus­kes­ku­ses kon­diit­ri kut­se. Pä­rast lap­se­hool­dus­puh­kust töö­tas mõ­ned aas­tad Tal­lin­nas pa­ga­ri- ja kon­diit­riet­te­võt­tes Pa­ga­ri­poi­sid ning ühes väi­ke­ses koh­vi­kus. Kui te­ma per­re sün­dis tei­ne poeg, ko­li­ti Aeg­vii­dus värs­kelt re­no­vee­ri­tud maj­ja.

„Siin elas mi­nu va­nae­ma Hel­ju Sa­vi. Ta oli Aeg­vii­du koo­lis bio­loo­giaõ­pe­ta­ja, pen­sio­nieas 1990nda­tel pi­das ko­du­poo­di. Mi­na olin lap­se­na kõik su­ved te­ma juu­res. Va­nas eas ko­lis va­nae­ma lin­na, meie tu­li­me pe­re­ga Aeg­vii­tu,“ üt­leb Sand­ra Puu­sepp.

Aeg­vii­dus hak­kas ta re­gist­ree­ri­tud ko­du­köö­gis te­ge­le­ma toit­lus­ta­mi­se­ga, val­mis­tas tel­li­mus­te pea­le tor­te-kring­leid, viiel su­vel te­gi ko­du­koh­vi­ku­te­päe­val me­nu­kat Man­na­te­ra koh­vi­kut, paar kuud töö­tas ka Aeg­vii­du las­teaias ko­ka­na. 2021. aas­tal õp­pis Sand­ra Puu­sepp Kun­da­li­ni joo­ga õpe­ta­jaks ning hak­kas lä­bi vii­ma joo­gat­ree­nin­guid.

En­ne, kui jäi oo­ta­ma kol­man­dat last, hil­ju­ti aas­ta­seks saa­nud poe­ga, te­gut­ses Sand­ra Puu­sepp koos nel­ja ko­ha­li­ku nai­se­ga Aeg­vii­dus Mäe tä­na­val asu­nud Aja­leid­ja Loo­me­ma­jas.

„Te­gi­me kä­si­tööd, ko­gu­kon­na­le üri­tu­si, rõ­hu­ta­si­me vaim­se ter­vi­se täht­sust. Nüüd ole­me igaüks leid­nud oma suu­na. Mi­nu jaoks oli see ka­heaas­ta­ne pe­riood just­kui võ­ti rah­va­ma­ja uk­se­le, mil­lest nüüd kul­tuu­ri­ju­hi­na sis­se as­tu­sin,“ räägib piir­kon­na uus kul­tuu­ri­juht.

Ta li­sab, et oli ka eel­mis­te kon­kurs­si­de ajal vee­re­ta­nud peas mõ­tet, kui­das oleks sel­les ame­tis töö­ta­da: „Ka­hek­sa aas­ta jook­sul, mil olen Aeg­vi­idus ela­nud, on kul­tuu­ri­töö­ta­ja ame­ti ni­me­tus ja si­su mi­tu kor­da muu­tu­nud ning rah­va­ma­jal on ol­nud mi­tu juh­ti. Mi­nul oli kan­di­dee­ri­mi­seks jää­nud vii­ma­ne samm se­ni te­ge­ma­ta. Loo­me­ma­ja pe­rioo­dil sain üri­tu­si kor­ral­da­da, õh­tuid juh­ti­da, te­ge­le­da rek­laa­mi­ga. Siis mõistsin, et as­jaa­ja­mi­ne, suht­le­mi­ne, rah­va kaa­sa­mi­ne on mi­nu tee­mad. Kui Aeg­vii­du se­ni­ne kul­tuu­ri­juht vih­jas, et võik­sin kan­di­dee­ri­da, ot­sus­ta­sin se­da te­ha. Olen meie rah­va­ma­ja juh­te ala­ti imet­le­nud, igaüks neist on ko­gu­kon­na kul­tuu­ri pa­nus­ta­nud oma­näo­li­selt. Soo­vi­sin tea­da, mi­da mi­na saak­sin sel­lel ko­hal pak­ku­da.“

Piir­kon­na kul­tuu­ri­juht on ame­tis poo­le ko­ha­ga, roh­kem töö­ta­jaid Aeg­vii­du rah­va­ma­jas ei ole. Suu­re­ma­te hal­dus­töö­de­ga te­ge­leb val­la­va­lit­sus ning ma­ja ko­ris­ta­mi­sel ai­tab kul­tuu­ri­juh­ti rah­va­ma­jas ea­ka­te võim­le­mis­rin­gi ja mä­lut­ree­nin­gu­id ju­hen­dav Mai­re Saar.

„Ta on mi­nu vä­ga to­re abi­li­ne, teeb pä­rast tree­nin­guid põ­ran­dad puh­taks. Tä­nu te­ma­le on mul ka meie ea­ka­te­ga vä­ga hea kon­takt,“ sõ­nab Sand­ra Puu­sepp.

Oo­tab ko­ha­li­ku rah­va et­te­pa­ne­kuid
Uus kul­tuu­ri­juht kin­ni­tab, et rah­va­ma­jas toi­mub iga päev mõ­ni hu­vi­ring või tree­ning, kuid ruu­mi on ka uu­te­le te­ge­vus­te­le.

Kesk­mi­selt kor­ra kuus es­mas­päe­vi­ti on ki­no­päev – näi­da­tak­se Ees­ti uu­si fil­me. Kui se­ni on ol­nud üks seanss ja õh­tu­ti, siis edas­pi­di ha­ka­tak­se näi­ta­ma iga fil­mi kaks kor­da, lõu­nal ja õh­tul. Sand­ra Puu­sepp sel­gi­tab, et es­mas­päe­va hom­mi­ku­poo­li­kul käi­vad ea­kad rah­va­ma­jas võim­le­mas ning ta­hak­sid ka ki­nos käia, kuid ei saa või jak­sa sa­mal päe­val teist kor­da rah­va­maj­ja min­na. See­tõt­tu saa­vad ne­mad ko­he pä­rast võim­le­mis­tun­di jää­da fil­mi vaa­ta­ma: „Loo­mu­li­kult on lõu­na­se­le sean­si­le oo­da­tud ka kõik tei­sed hu­vi­li­sed.“

Es­mas­päe­vi­ti, mit­te küll igal nä­da­lal, viib noor­te­kes­ku­se juht An­ni­ka Kle­mets rah­va­ma­jas lä­bi vil­ti­mis­rin­gi, tei­si­päe­va õh­tu­ti käib seal koos lau­lu­selts, kol­ma­päe­vi­ti ju­hen­dab Vir­ge Palm­sa­lu hant­li­te­ga li­hast­ree­nin­gut, nel­ja­päe­vi­ti Va­hur Värk Hii­na ter­vi­se­võim­le­mist. Ka Aeg­vii­du koo­li­tüd­ru­kud käi­vad nel­ja­päe­vi­ti omaal­ga­tus­li­kult tant­se har­ju­ta­mas. Nä­da­la­va­he­tu­sel ju­hen­dab Jaa­nus Tü­li trum­mi­rin­gi ja Jan­ne Kuusk­la rah­va­tant­su.

„Ree­de­ti veel üh­te­gi re­gu­laar­selt rin­gi ei ole, kuid ju­ba eel­mi­se kul­tuu­ri­ju­hi ajal said kok­ku kut­su­tud näi­te­hu­vi­li­sed. Sel­le üle on vä­ga hea meel, mi­nu ar­va­tes peaks ühes rah­va­ma­jas ole­ma ka rah­va­tea­ter. Trupp on nüüd koos, näi­te­ring star­di­val­mis, te­ge­le­me ju­hen­da­ja ot­si­mi­se­ga. Üks kan­di­daat on ole­mas, vä­ga loo­dan, et jõua­me kok­ku­lep­pe­le ja märt­si lõ­pus saab ring alus­ta­da,“ lau­sub Sand­ra Puu­sepp.

Ta on ka Aeg­vii­du koo­li ko­gu­kon­na­ju­hi Triin Tak­ki­se­ga aru­ta­nud, kui­das koo­li ja rah­va­ma­ja koos­tööd ti­hen­da­da: „Kuu­lu­me ühe ko­gu­kon­na al­la ning peak­si­me ka­su­ta­ma ühi­selt kõi­ki või­ma­lu­si, mis meil on. Rää­ki­si­me, et kui koo­lis on üri­tu­si, kus lap­sed esi­ne­vad, võik­sid need toi­mu­da rah­va­ma­jas, meie saa­lil on la­va. 17. märt­sil tu­le­vad­ki koo­li- ja las­teaia­lap­sed ema­kee­le­päe­va tä­his­ta­mi­seks rah­va­maj­ja jut­te pa­ja­ta­ma ja luu­le­tu­si lu­ge­ma. Osa saa­ma on oo­da­tud kõik meie ko­gu­kon­na ini­me­sed.“

Sand­ra Puu­sepp on oma tut­ta­va­telt ja teis­telt Aeg­vii­du ini­mes­telt uu­ri­nud, mil­li­sed on nen­de oo­tu­sed kul­tuu­ri­ju­hi­le. Kui va­ne­maea­li­sed on hu­vi­ta­tud väl­ja­sõi­tu­dest-eks­kur­sioo­ni­dest, siis kes­kea­li­sed tun­ne­vad puu­dust DJ-ga tant­su­peost. Ta kin­ni­tab, et võ­tab rõõ­mu­ga vas­tu kõi­gi ko­ha­li­ke ela­ni­ke et­te­pa­ne­kud-ideed, kui­das saab kul­tuu­ri­ju­hi­na nen­de soo­ve täi­ta: „Rah­va­ma­ja on meie kõi­gi oma, soo­vin, et igas va­nu­ses ini­me­sed tun­nek­sid, et on siia ooda­tud. And­ke jul­gelt tea­da, mis teid hu­vi­tab.“