Reedel räägiti Viinistul meremajandusest, kalavarudest, harrastus- ja kutselisest kalapüügist ning merepäästest.
MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts juht Linda Metsaorg ja keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialist Krista Kingumets korraldasid reedel, 13. veebruaril Viinistu kunstimuuseumis seminari „Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal“. Linda Metsaoru sõnul oli seminari algataja Suurpea uue sadama omanik Kalle Sarapuu, kes hakkas uurima, mis Lahemaa rahvuspargis meres toimub, kas kalu on ja mida seoses merega tehakse.
Läänemeri on
hapnikupuuduses
Kaja Peterson kõneles meremajandusest ja tutvustas Säästva Arengu Instituudi uuringut inimese ökoloogilisest jalajäljest ja elututest merealadest, Läänemeri on hapnikupuuduses ning rahvusvahelise metoodika järgi peaksime olema mere seisundi pärast mures.
Meremajanduses kõige suurem maht seoses Läänemerega on rannikuturismil, järgnevad kalapüük inimtoiduks, lähimerelaevandus, laevaehitus ja remont ning reisijate vedu praamidel.
Rannikuturismi puhul on turistile oluline, et meri oleks puhas, rannad ilusad, saaks imetleda loodust. Kaja Peterson rõhutas, et kohalikud omavalitsused, seltsid ja elanikud peaksid rohkem panustama rannikualade korrashoiule.
Kaja Peterson toonitas, et Lahemaa on sobiv merehariduse edendamiseks – on madalaid lahtesid, palju on vaadata ja õppida. Pärispea matkarada on hea koht, kus saab mereharidust anda.
Kalast, püügist ja eeskirjast
Lauri Saks Eesti Mereinstituudist rääkis kalavarude uuringutest Lahemaa vetes. Ahvena arvukus on tõusnud kogu Läänemeres. Lesta on, aga meri on läinud magedaks ja lesta arvukus on piiripealne. Angerjat on väga vähe. Uustulnukas on ümarmudil, kui esimesi isendeid oli näha aastal 2012, siis 2013 oli neid juba päris hästi ja 2014 ranna ääres muud polnudki.
„Ümarmudilat tuleb tarbima hakata, seda väiksem on ta mõju teistele kalaliikidele,“ lausus Lauri Saks.
Kõige enam elevust ja diskussiooni tekitas keskkonnaministeeriumi nõuniku Liivika Näksi esinemine, kui ta tutvustas uude kalapüügieeskirja kavandatavaid muudatusi, eeskiri peaks hakkama kehtima 1. jaanuarist 2016.
Sisse seatakse maakonnapõhised püügiruudud, et teise maakonna kalastuskaardiga ei saaks püüda samas lahes – puudutab just neid lahtesid, mida läbib maakonnapiir.
Info, et eri dokumentide alusel kasutatavaid võrke ei lubata enam seada jadasse, sest siis on raske kindlaks teha rikkumise korral vastutajat, ajendas mitmeid kohalikke kalamehi kohapealt sõna võtma.
Turbuneeme külavanem Aivo Janter kommenteeris, et kui ühes peres on võrguluba kolmel inimesel, igale võrgule on vaja eraldi kuppe ja lippe, seda ohtlikum on merel. Ta sõnas, et mujal maailmas antakse võrguluba leibkonnale, see lahendaks olukorra ka meil.
Palju kõneainet pakkus ja vastuargumente põhjustas uudis, et uues kalapüügieeskirjas tahetakse sätestada punaste ja oranžide võrgulippude nõue – praegu värvinõuet ei ole. Lipud peavad olema helkurribadega. Ka muud tähised peavad olema oranžid ning vastama kindlatele parameetritele.
Liivi Näks selgitas, et valged lipud ja poid ei paista merest välja. Kalamehed vaidlesid vastu, et valget märkab merel paremini kui punast. Küsiti, kes lisakulutused kinni maksab, kas uuendused on mõeldud kalainspektorite töö hõlbustamiseks.
Liivika Näks teatas, et kalapüügieeskirja eelnõu kooskõlastusring on juba tehtud. Krista Kingumets soovitas kaluritel saata oma ettepanekud keskkonnaministeeriumisse. Esmaspäeval andis Krista Kingumets Sõnumitoojale teada, et eeskirja esitatavate ettepanekute tähtaeg on käesoleva nädala kolmapäev.
Gunnar Lambing põllumajandusministeeriumist rääkis kutselisest kalapüügist ja väljapüügist Soome lahes. Eestis on 1313 kutselise kalapüügiloa omanikku, kutselisi kalureid on 2440, neist 38 on naised. Lahemaal on 100 kutselist kalurit, neist 61 on Harjumaal. Viimaste aastakümnetega on kutselise kalapüügi mahud oluliselt vähenenud. Lahemaal püütakse kala keskmiselt 100 tonni aastas, kõige rohkem räime, ka ahvenat.
Jarko Jaadla keskkonnaministeeriumist tutvustas, kuidas nakkevõrguga kalapüügi asemel on ta hakanud merel tegelema trollimisega – landi vedamisega paadi järel. Ta selgitas, et välisturistid on valmis maksma metsikute kalade püügi eest, sest osades riikides on rannikulähedases meres palju kalakasvatuste kalu. Palju tulusam on viia kalagiidina turiste merele lõhet, turska ja meriforelli püüdma, kui nakkevõrguga püüda odavat kala.
Lõpuks tutvustas Haivo Laulik Käsmu Vabatahtliku Merepääste ettevõtmisi, sellest avaldame ülevaate järgmises lehes.
