EDUARD AHRENSI XI konverents oli pühendatud raamatu aastale

67
Aja­loo­dok­tor TII­NA KA­LA rää­kis ees­ti­keel­se­test kir­ja­li­kest lei­du­dest kes­kaeg­se­tes üri­ku­tes.

SVEN-OLAV PAA­VEL

Lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til toi­mus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas ühe­teist­küm­nes Eduard Ah­ren­si kee­le­kon­ve­rents. Sel­le aas­ta kon­ve­rents oli pü­hen­da­tud oo­tus­pä­ra­selt raa­ma­tu aas­ta­le ja oli pea­kir­jas­ta­tud „En­ne ja pä­rast Ah­ren­sit“.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­ja, Lau­rent­siu­se Selt­si esi­me­he Su­lev Vald­maa sõ­nul suut­sid tä­na­vu kuus vä­ga kõr­ge­ta­se­me­list esi­ne­jat luua oma et­te­kan­ne­tes era­kord­se si­du­su­se ja sü­ner­gia.
Kon­ve­rent­sist võt­sid osa 80 ini­mest üle Ees­ti. Et­te­kand­jad olid Ees­tist ja Root­sist. Lau­rent­siu­se Selt­si au­liik­me­le, Soo­me kee­le­tead­la­se­le ja es­to­fii­li­le Han­nu Re­me­se­le an­ti Ema­kee­le Selt­si kau­du eda­si Eduard Ah­ren­si au­hind, mis on Ah­ren­si suu­re mo­nu­men­di vä­hen­da­tud koo­pia. Eduard Ah­ren­si mo­nu­ment asub Kuu­sa­lu va­na pa­sto­raa­di ees, sel­le au­tor on skulp­tor Ai­var Sim­son.

Aja­loo­dok­tor Tii­na Ka­la Tal­lin­na Lin­naar­hii­vist avas kon­ve­rent­si, rää­ki­des va­ra­se­ma­test ees­ti­keel­se­test kir­ja­li­kest lei­du­dest. Ees­ti keelt koh­tab kesk­aeg­se­tes üri­ku­tes ena­mas­ti kas isi­ku- või ko­ha­ni­me­de näol ja neid ka­su­ta­ti siis, kui soo­vi­ti mi­da­gi täp­selt ja ühe­mõt­te­li­selt fik­see­ri­da. Laiem ees­ti kee­le ka­su­tu­se­le­võtt saa­bus re­for­mat­sioo­ni sa­jan­dil, mil il­mu­sid esi­me­sed trü­ki­sed. Reeg­li­na olid need vai­mu­lik­ku laa­di – ka­te­kis­mu­sed.

Katekismustest pi­das et­te­kan­de aja­loo­dok­tor Jü­ri Ki­vi­mäe. Kui­gi sel­lel ajal trü­ki­ti mit­te-sak­sa­keel­set vai­mu­lik­ku kir­jan­dust üks­ja­gu, on neist vä­ga vä­he säi­li­nud. Li­saks fak­ti­de­roh­ke­le üle­vaa­te­le puu­du­tas Jü­ri Ki­vi­mäe ka ül­di­seid kü­si­mu­si, et kel­le­le need raa­ma­tud olid mõel­dud ja kui­das neid ka­su­ta­ti. Meie kul­tuu­ri­ruu­mis le­vi­ta­sid ka­te­kis­mu­seid lu­ter­la­sed ja ka­to­liik­la­sed sak­sa, ees­ti, lii­vi, lä­ti, root­si ja ve­ne kee­les.

Rai­mo Raag Upp­sa­la Üli­koo­list tegi vä­ga hu­vi­ta­va et­te­kan­de bal­ti­sak­sa vai­mu­li­kust Rei­ne­rus Rei­ne­ru­se poeg Brooc­ma­nist (1677–1738). Brooc­man oli Laiu­se ki­ri­kuõ­pe­ta­ja ning ki­rev elu­saa­tus pil­lu­tas te­da Põh­ja­sõ­ja tuul­tes siia ja sin­na. Brooc­man elas oma elu vii­ma­se osa Root­sis Norr­kö­pin­gis, kus ta tõe­li­se mul­ti­ta­len­di­na jõu­dis ol­la nii sak­sa ko­gu­du­se ki­ri­ku­õpe­ta­ja, kir­jas­ta­ja, äri­mees kui ka kõrts­mik.

Kat­rin Ka­la­mees-Ruu­bel pi­das et­te­kan­de ees­ti­keel­sest kir­ja­sõ­nast õpe­ta­mi­se vaa­te­vink­list. Jaan Bä­ren­son rää­kis piib­list ja nõu­ko­gu­de ajast. Kon­ve­rent­si et­te­kan­ne­te­ rea­le pa­ni punk­ti ar­mas­ta­tud raa­dio­hääl ja kõi­gi­le tun­tud „Ees­ti lu­gu­de“ saa­te­juht Pi­ret Krii­van.

Kon­ve­rent­si raa­mis­tas Kad­ri Te­gel­man­ni ja Paul Da­nie­li muu­si­ka. Eduard Ah­ren­si kon­ve­rent­si kor­ral­da­sid Lau­rent­siu­se Selts, Ees­ti Ema­kee­le Selts, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts. Üri­tust toe­tas Kuu­sa­lu vald.

Eelmine artikkelAeg­vii­du tä­na­vu­sel esi­me­sel koh­vi­ku­te­päe­val ava­ti 9 ko­du­koh­vi­kut ja hoo­vi­müü­ki
Järgmine artikkelSõnumitoojas 13. augustil