Har­ju maa­kait­se­päe­val Kuu­sa­lus käisid üle 1200 ini­me­se

65
Või­du­pü­ha hom­mi­kul va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res Kuu­sa­lu kal­mis­tul. Au­val­ves on kait­se­liit­la­ne GRE­GOR PRE­HING, nais­ko­du­kaits­ja SII­RI TAMM, noor­kot­kas RAS­MUS KAR­RO, ko­du­tüt­red LII­SA LEED­JÄRV ja KER­TU LEED­JÄRV, noor­kot­kas MAT­TIAS TUR­GAN, kaitse­liit­la­ne HAR­DI ORAS. Päe­va­ju­hi AR­TUR TAL­VI­KU sel­ja ta­ha jääb nais­ko­du­kaits­ja KRIS­TI LEED­JÄRV. Fo­to Raul Val­gis­te/Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka

Har­ju tä­na­vu­se maa­kait­se­päe­va, mis toi­mus 30. kor­da, kor­ral­das Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit (HOL) koos­töö Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se, Kait­se­lii­du, po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­me­ti ning pääs­tea­me­ti­ga.

Maa­kait­se­päev al­gas või­du­pü­hal, 23. juu­nil pär­ga­de pi­du­li­ku ase­ta­mi­se­ga Valk­la mä­les­tus­ki­vi juur­de ning see­jä­rel Kuu­sa­lu kal­mis­tul va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­sam­ba ja­la­mi­le. Kuu­sa­lu kal­mis­tul moo­dus­ta­sid ko­du­tüt­red ja noor­kot­kad tu­li­ja­te­le vä­ra­vast ku­ni mä­les­tus­sam­ba­ni spa­lee­ri. Män­gis Tal­lin­na Tu­le­tõr­jeü­hin­gu puhk­pil­lior­kes­ter, mi­da ju­ha­tas di­ri­gent Karl Ab­ro.

Järg­nes pi­du­lik ri­vis­tus Kuu­sa­lu kesk­väl­ja­kul ja pa­raad möö­da Kuu­sa­lu pea­tä­na­vat ku­ni ki­ri­ku­ni ning sealt Lau­rit­sa plat­si­le. Pa­raa­di ri­vis­tas Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va Rä­va­la ma­lev­kon­na pea­lik Avo Al­jas ja ju­ha­tas Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va pea­lik, ko­lo­nel­leit­nant Mee­lis Mand­re.

Pa­raa­dil osa­le­sid Kait­se­lii­du Rä­va­la, Har­ku, Män­ni­ku, Ko­se ja Kei­la ma­lev­kon­na rüh­mad. Nais­ko­du­kaits­ja­test olid pa­raa­dil Kuu­sa­lu, Män­ni­ku, Rae, Jõe­läht­me, Har­ku, Viim­si, Ko­se, Saue, Kei­la II ja Sa­da­ma jaos­kon­da­de liik­med.

Noor­kot­kas­test ja ko­du­tü­tar­dest oli koos Kuu­sa­lu ja Lok­sa rüh­ma­de­ga pa­raa­dil noo­ri Har­ju­maa teis­test rüh­ma­dest. Ka oli pa­raa­dil po­lit­sei- ja piir­valve­ame­ti rühm.

Lau­rit­sa plat­sil olid po­lit­sei­ni­ke ja sõ­jaa­ja­loo klu­bi Font Li­ne de­moe­si­ne­mi­sed. Front Li­ne näi­dis­la­hing la­vas­ta­ti see­kord 1941. aas­ta su­vest, kus met­sa­ven­nad rün­da­sid pu­naar­mee hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni ning lõ­puks il­mu­sid sak­sa luu­reük­su­sed. Tu­le­va­he­tu­se jä­rel ker­kis si­ni­must­val­ge taas met­sa­ser­va­le.

Front Li­ne liik­med tut­vus­ta­sid veel aja­loo­li­si sõ­du­ri­vor­me, ka va­ba­dus­sõ­ja-aeg­se me­dit­sii­ni­töö­ta­ja riie­tust. Lau­rit­sa plat­sil sai vaa­da­ta rel­vi ja mi­li­taar­ma­si­naid.

Pä­rast kont­sert-eten­dust „Kõr­ve­maast põh­ja­ran­na­ni“ jõu­dis Lau­rit­sa plat­si­le Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­den­di Pär­nus ja­ga­tud või­du­tu­li, mi­da HO­Li ju­ha­tu­se esi­mees And­rus Um­bo­ja ja­gas maa­kon­na kõi­gi­le oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le, kes vii­sid sel­le oma ko­du­piir­kon­da­des­se üle Har­ju­maa.

Kuu­sa­lu au­sam­mas
Kuu­sa­lus on Ees­ti esi­me­ne mä­les­tus­sam­mas, mis püs­ti­ta­ti va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te auks – ava­ti 16. mail 1921. aas­tal. EELK Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se koos­töös teh­ti au­sam­mas maa­kait­se­päe­vaks kor­da. Ümb­ru­se hal­jas­tusp­laa­ni koos­tas ja tai­mes­tik­ku kor­ras­tas Gree­nEs­sen­ce OÜ, mä­les­tus­sam­ba pu­has­tas ja pa­ran­das Res­ti­tu­tor OÜ. Kuu­sa­lu vald ra­has­tas neid töid kok­ku 1540 eu­ro, ko­gu­dus 754 eu­ro­ga, li­saks va­ba­taht­li­ke töö.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu ter­vi­se­kes­ku­se vä­list­re­pi ehi­tus
Järgmine artikkelVal­la­va­lit­sus soo­vib Aeg­vii­tu ehi­ta­da uue koo­li­ma­ja