Siseministeeriumi tellimusel korraldab Sotsiaalse innovatsiooni labor Eesti kohalikele omavalitsustele ja kogukondade esindajatele koosloome koolitusprogrammi. Sellega soovitakse parandada omavalitsustöötajate oskust korraldada koostööd elanike, kogukondade ja vabaühendustega ning kaasata neid kohaliku elu korraldamisse. Koolitus on omavalitsustele tasuta, programmi pääsemiseks tuli kandideerida.
Kogu Eestist valiti koolitusse 10 omavalitsust, neist 3 on Harjumaalt: Anija ja Raasiku vald ning Maardu linn. Igast omavalitsusest saavad osaleda 4liikmelised meeskonnad. Koolituse esimene osa koosneb koolitusprogrammist, mille raames on viis kogu päeva kestvat töötuba. Esimene oli märtsis, viimane on juunis. Koolituste vahel tuleb igal meeskonnal kodutööna hakata välja töötama oma kogukondade koostöö kaasamise mudelit. Koolitusele järgneb nõustamisprogramm, kus testitakse koolituse käigus mentorite juhendamisel valminud mudelit. Katsetamise tulemusi tutvustavad meeskonnad lõpuseminaril 28. septembril.
Anija valla tiim valis praktiliseks tööks töötada välja mudel, kuidas Aegviidu piirkonna inimesed vallaellu paremini kaasata.
„Valisime selle teema, kuna osa Aegviidu inimesi tunnevad end Anija valla elust kõrvalejäetuna ning ütlevad, et valla info ei jõua nendeni,“ sõnas Anija vallavanem Riivo Noor.
Lisaks vallavanemale osalevad programmis arendusjuht Meeli Kuul, Aegviidu rahvamaja juhataja Angela Mäger ja Aegviidu elanik Tiina Lõugas. Meeskonna mentor on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
Ühe kodutööna korraldati Aegviidus kogukonna esindajate kokkusaamine, küsiti nende arvamust kogukonna kaasamise võimaluste kohta. Diskuteeritud on, kas Anija valla külavanema statuuti tuleks lisada võimalus valida Aegviidus alevivanemat.
„Koolitusprogrammi lõpuks peaks meil valmima koosloome mudel, kuidas saaksime Aegviidu kogukonda kõige tõhusamalt vallaellu kaasata,“ lausus Meeli Kuul.
Raasiku vallast osalevad koolitusprogrammis haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja, finantsjuht Evelyn Velberk ja Peningi külavanem Marit Neidla. Mentor on siht-asutuse Läänemaa konsultant Marelle Saar.
Juta Asuja ütles, et praktilise tööna vaadatakse üle valla külade toetamise kord: „Soovime vallaeelarvest toetuse saamise teha küladele lihtsamaks, et külasid rohkem aktiveerida.
Meie vallas pole külasid palju, kuid vallaeelarvest saavad toetust vaid viis. Oleme kirja pannud, kus on aktiivsed külad, kus nii-öelda valged laigud. Lõpuks peaks saama kokku kontseptsioon, kuidas saaksime oma külasid paremini kaasata.“