
Anija vallavanem RIIVO NOOR, Teiega möödunud aastal samal ajal tehtud intervjuu pealkiri oli, et Anija vallaeelarves on raha nii palgatõusuks kui investeeringuteks. Tänavune eelarve nii rõõmustav ei ole?
„Tänavune on säästueelarve. Palgatõusuks meil raha ei ole ja investeeringud on peamiselt eelmisel aastal alustatud tööde jätkamised või lõpetamised. Käesoleval aastal ei planeeri me suuri ehitusi-investeeringuid algatada.“
Vallaeelarve tulude planeerimisel olete olnud alati üsna konservatiivsed. Ka 2024. aasta eelarve tulusid kavandasite esialgu väga tagasihoidlikult, kuid ilmselt selleks, et saada eelarve tasakaalu, suurendasite hiljem tulumaksuprognoosi.
„Jah. Kui hakkasime vallavalitsuses eelarvet koostama, prognoosisime üksikisiku tulumaksu kasvu ainult 1 protsent. Kuna volikogu komisjonid leidsid, et võiksime olla natuke optimistlikumad, tõstsime tulumaksu laekumise prognoosi ligi 0,8 protsenti. Nii et võrreldes eelmise aasta eelarvega oleme arvestanud 1,8protsendilise tulumaksu kasvuga. Eelmise aasta tulumaksu tegelikku laekumist arvestades on tänavuseks kavandatud 2,5 protsenti rohkem.“
Kuna planeerisite tulumaksu laekumist tagasihoidlikult, lootsite möödunud aastal, et kevadeks on seda laekunud kavandatust nii palju rohkem, et saate teha lisaeelarve. Lisaeelarve sügisel küll tegite, kuid negatiivse. Kas tänavu võib olla sama oht?
„Eelmisel aastal eeldasin tõesti valesti, lisaeelarvega pidime tulumaksu laekumist vähendama rohkem kui 200 000 eurot. Kuna oleme tänavust eelarvet koostanud veel konservatiivsemalt kui eelmisel aastal, siis usun, et niisugust alalaekumist enam ei tule. Ka aasta alguse mitteametlikud andmed lubavad seda loota – jaanuarikuu kahe esimese laekumisega saime tulumaksu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes 4,6 protsenti rohkem.“
Üks tuluartikkel, mis 2024. aastal võrreldes eelmisega kindlasti väheneb, on maamaks. Kui volikogu pidi augustis vastuvõetud maamaksumäärad tühistama ja kehtima jäid madalamad määrad, ütlesite, et vallaeelarvele tähendab see umbes 30 000 euro suurust vähenemist.
„Tegelikult saame maamaksu mullusega võrreldes 12 000 eurot vähem. See ei ole 13 miljoni euro suuruse eelarve juures kokkuvõttes väga suur summa.“
Kui palju läks Anija vallale maksma riigiõpetajate palgatõus ehk kui palju pidite oma eelarvest panema lisaraha, et lasteaiaõpetajate palgad oleksid jätkuvalt 90 protsenti kooliõpetajate palkadest?
„Lasteaiaõpetajad ja haridusasutuste tugispetsialistid on ainsad, kelle palk vallaeelarvest tänavu tõuseb. Otsustasime hoida nende palgad seotuna riigilt töötasu saavate kooliõpetajate palkadega. Kogu aasta peale kulub palgatõusuks ligikaudu 70 000 eurot, sellest 21 000 eurot pidime lisama pärast streigiga õpetajatele lubatud palgatõusu.“
Kas tõstate ka Kehra kunstidekooli õpetajate töötasu?
„Huvikooli õpetajate palgad praegu ei tõusnud. Kui vähegi võimalik, soovime nende töötasu tõsta järgmisest õppeaastast ehk septembrist.“
Vallaeelarve tasakaalu saamiseks tuli tänavu kulusid kärpida. Millised on suurimad kokkuhoiukohad?
„Kärpisime peamiselt majanduskulusid. Ütlesime kõigile allasutustele, et majanduskulusid tuleb võrreldes eelmise aastaga 1 protsent vähendada ja seda nad ka tegid. Ainult Anija Valla Lasteaedade majanduskulud ei vähene, sest Kehra Lastetaresse tuleb juurde kaks rühma, neisse ja saali on vaja mööblit.“
Kust vallavalitsus kärpis?
„Lisaks sellele, et tõmbasime kokku majanduskulusid, lõpetasime huvihariduse eest tasumise teistele omavalitsustele, vähendasime kooliõpilaste preemiaid ja volikogu liikmete tasusid, kaotasime eakate sünnipäevatoetuse, MTÜde tegevustoetuse. Kõik eelarveread vaatasime üle, peo aeg on läbi, nüüd tuleb väga kokkuhoidlikult majandada.“
Volikogu liige Margus Molok arvas, et olete ikkagi vähe kärpinud – volikogu realt 22 000 ja vallavalitsuselt 4000 eurot, et võiks ka vallavalitsuse palkasid vähendada.
„Eelmisel aastal oli vallavalitsuses päris korralik palgatõus, et jõuaksime Harju teiste omavalitsuste palgatasemele lähemale. Ei tea, mida teised omavalitsused tänavu teevad, aga kui nad palka tõstavad, siis jääme ilmselt jälle maha. Midagi pole teha, olen seda vallamaja infotundides mitu korda rääkinud – meil lihtsalt pole tänavu võimalust palka tõsta. Kui peaksime seda langetama, läheksid töötajad ära. Missioonitunde eest leiba osta ei saa.“
Kui palju vallaeelarvest kulub möödunud aastal läbi viidud hooldereformile ehk hooldekodukohtade eest tasumiseks?
„Päris täpselt ei oska öelda. Meil on praegu hooldekodudes ligikaudu 50 inimest, nende koha eest tasumiseks peaks jätkuma riigilt vallaelanike pensionide brutotulust saadavast 2,5 protsendist. Kui suuname hooldekodudesse rohkem inimesi, peame hakkama vallaeelarvest juurde maksma. Oleme arvestanud, et peame vallarahast lisama selleks 40 000 eurot.“
Ütlesite, et investeeringuid on eelarves peamiselt eelmisel aastal alustatu jätkamiseks. Kuhu investeerite?
„Kokku investeerime tänavu 1,6 miljonit eurot, selleks võtame laenu. Aegviidu lasteaia renoveerimisse, mis praegu käib, investeerime üle 1,1 miljoni euro. Sellest 554 000 eurot on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetus. Kehra Lastetare lasteaiamaja juurdeehituse lõpetamiseks on eelarves 157 000 eurot, Põrgupõhja elurajooni sadeveesüsteemi esimese etapi lõpetamiseks 30 000 eurot. Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee projekteerimiseks oleme kavandanud 142 000 eurot, seda teeme koostöös kaitseinvesteeringute keskusega.
Teedesse saame tänavu investeerida vaid 132 000 eurot. Mida selle eest teeme, on kirjas sügisel kinnitatud teehoiukavas: Kehras asfalteeritakse mõned teed Põrgupõhja linnaosas, Aegviidus pinnatakse uuele kalmistule viiv tee.“
Olete eelarvesse planeerinud ka laenupuhkust, miks ja kui kauaks?
„Laenupuhkus tähendab, et maksame teatud perioodil ainult laenuintresse, laenude püsiosa tagasimaksed on peatatud. See on üks laenude refinantseerimise viis, mida kasutatakse palju, kui on rasked perioodid ja likviidsete vahendite puudus.
Kui meil on laenupuhkust vaja, taotleme seda pangalt umbes neljaks kuuks. Aastas tuleb meil laenu koos intressidega tagasi maksta ligi 800 000 eurot, nelja kuu summa on üle 200 000 euro. Ma siiski loodan, et meil on likviidseid vahendeid piisavalt ja laenupuhkust pole vaja võtta.“






