Alavere lihatööstusel A-Vorst on poelettidel 60 erinevat toodet

6882

A-Vorsti juhi MART ELURI sõnul on ettevõte läinud aastatega ülesmäge.


Tehnoloog OLGA BASLÕK ja ettevõtte juht MART ELURI A-Vorsti toodetega.

Anija vallas Alavere külas tegutseb 16. aastat lihatööstus A-Vorst, mis erinevalt enamikest Eesti lihatööstustest ei kasuta oma toodetes kanaliha massi.
Ettevõte alustas 1996. aastal viie töötajaga ning esialgu toodeti suitsutatud sea ribikonti, grillvorsti ja suitsutatud kanakoibi. Praegu on töötajaid 35, enamik Anija vallast ja kümmekond Tallinnast. Valmistatakse 60 erinevat toodet, mida müüakse paljudes poodides– Selveris, Prismas, Rimis, Maximas, ETK-ketis, Stockmannis. Põhiliselt Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal. Firma juhatus on kolmeliikmeline.

A-Vorsti üks omanikke Mart Eluri: „Oleme aastatega suutnud tasapisi ülesmäge minna. Mullu oli kasv väike, ülemöödunud aastal 10-12 protsenti.“

Väike ettevõte
A-Vorst tõstis oma töötajate palka eelmisel aastal 10 protsenti. Kas ka sel aastal õnnestub, näitavad tulemused. Majandussurutise ajal palku kärbiti.

„Eks majanduskriis mõjutas meidki, aga kindlasti mitte nii valusalt kui ehitusmaterjalide või metallitootjaid,“ selgitas Mart Eluri.

Eesti ettevõtluskeskkonda peab Mart Eluri heaks, kuid osad palganumbrid tekitavad hämmastust: „Kui mõne riigiettevõtte juht saab mitu korda suuremat palka kui peaminister, siis tekitab see küll küsimusi. Ja rääkida, et Eesti keskmine palk on 1000 eurot kuus. No kuidas teha selgeks, et nii lihtne see päriselt ikka ei ole.“

Enamik A-vorsti töötajaid on saanud väljaõppe kohapeal. Kui lihalõikajad välja arvata, siis koolitatakse teisi, et nad oskaksid rohkem kui üht suunitlust. Töötajaid on viimase paari aasta jooksul juurde tulnud.

„Liikumine toimub, aga mitte kiiresti. Meie suurimad konkurendid, kes teevad samuti tooteid ilma kanaliha massita, on Nõo ja Oskar. Mõlemad on meist suuremad tööstused,“ rääkis Mart Eluri.

Tehnoloogil palju tööd
Uusi tooteid toob ettevõte turule igal aastal. Möödunud aastal tulid nelja sorti toorvorstid veise, sea, lamba ja kanalihast, mida Mart Eluri sõnul osteti päris hästi: „Inimesed soovivad alati midagi uut, aga lõputult ei suuda ju uusi asju välja mõelda.“

Sel suvel on tulemas nelja sorti grill-lihad, mis lähevad varsti toiduainete komisjoni ja heakskiidu korral jõuavad poodidesse.

Tehnoloog Olga Baslõkil, kes kõik retseptid välja mõtleb, on käed jalad tööd täis: „Alustasin lihatööstuses 1978. aastal. Praktikat on olnud üle 30 aasta ja selle aja jooksul on kogemuse käigus tulnud ka kõik retseptid. Neid on mul palju.“

A-vorstis töötab ta üheksandat aastat ja aina mõtleb, kuidas midagi teha võiks: „Iga päev ja mõnikord öösiti mõtlen uutele retseptidele, mis võiks inimestele meeldida. Mõnikord piisab olemasolevale retseptile uue maitseaine lisamisest. Arutame ettevõtte juhi ja müügijuhiga.“

Uue toote tegemine on pika­ajaline protsess. Jõulutoodete ettevalmistamine algab suvel ning suviste toodete ettevalmistus käib juba praegu. Tehnoloogi enda lemmiktoode on maasuitsusink, mis on ka ettevõtte üks suurim müügiartikkel. Kui president Toomas Hendrik Ilves 2011. aastal Rootsi kuninga visiidil käis, võttis ta kaasa kodumaiseid toiduaineid. Teiste hulgas ka A-Vorsti maasuitsusinki.

„Et hästi elada, on vaja palju tööd teha,“ sõnab Olga Baslõk.

Lisaks uutele toodetele teeb A-Vorst edasi traditsioonilisi tooteid nagu suitsuvorste Moskva, Poltaava, Kodune. Mart Eluri kiidab, et viimast ostetakse hästi, eriti Stockmannist. Reklaami teeb firma oma toodetele nii palju, kui eelarve lubab.

„Telereklaami saavad lubada suured tootjad. Hea reklaam on kaupluste müügikampaaniad. Usun, et meie tootevalik on praegu päris piisav ja korralik,“ sõnas ettevõtte juht.

Koduturult välja
Liha, mida A-Vorsti toodetes kasutatakse, tuleb Euroopast, peamiselt Soomest. Kodumaine on vaid veiseliha, mida tuuakse Paide kandist, kuid eestlased tarbivad kõige rohkem ikka sealiha. Kodumaist sealiha aga toodetakse liiga vähe, et see vastaks nõudlusele. 

„Kaks korda päevas transporditakse meie kaup poodidesse. Kõik käib tellimuse peale ja need peavad olema täpsed. Kui tellimus kauplusesse tunni võrra hilineb, siis saame suure trahvi,“ jutustas Mart Eluri.

Lisaks poes müüdavatele toodetele valmistab A-Vorst tellimuse peale tooteid ka ümbruskonna jahimeestele, kes toovad ettevõttesse põdra- ja metssealiha. Kogu tellimusest moodustavad need siiski marginaalse osa.

Nüüd on hakanud A-Vorst vaatama ka kodumaalt väljapoole, kuna kohalik turg on väike ja tootjaid piisavalt palju.

„Väga väikese koguse müüme praegu Soome. Nende kaubanduskettidesse on raske pääseda, sest oma riigi turgu kaitstakse tugevalt. Meie tooteid müüb üks kauplus ja saadaval on need ka mõnedel turgudel,“ selgitas Mart Eluri.

Plaan on laiendada müüki Venemaale, aga ka seal on oma kitsaskohad. Venemaa veterinaarametiga tuleb saada vajalikud kooskõlastused, mis ei ole kuigi lihtne ülesanne. Küsimusele, kas on kavas müüa ka Baltimaade turule, vastas ettevõtte juht, et ei tasu ära, sest Lätis ja Leedus on liha võrreldes Eestiga odavam: „Mingi aeg müüsime Leetu pekki, aga see ei olnud kasulik, sest nad toodavad seda ise piisavalt ja odavamalt.“