
Muuseumi töötajad tutvustavad külastajatele lusika kui söögiriista ajalugu ja pakuvad samovariteed.
Alates käesolevast nädalast on Kolga muuseumis uus näitus MTÜ Kolga Arendus ühe eestvedaja Andres Heinveri kogutud suveniirlusikatest, mida ta on ostnud eri maadest ja linnadest.
Andres Heinver rääkis, et kokku on muuseumi vaatamiseks seatud üle saja lusika: „Kui satun uude riiki või linna, kus pole varem käinud, on mul eesmärk osta suveniirina kaasa lusikas. Enamasti on iga riigi või linna kohta tehtud suveniirlusikaid, mis kujundatud vapi või mõne kuulsa ehitise pildiga. Vaid Budapestis ei õnnestunud suveniiripoodidest taolist lusikat leida ja ka Madridist ei saanud tänavu sügisel, kui olime Hispaanias veinireisil.“
Koguma hakkas 1990ndate aastate keskel, kui oli Kanadas ja leidis suveniiripoest lusika, millel oli varrel auk ning küljes rippus väike vahtraleht: „Vaatasin, et selline tore asi koju tuua. Kui olime koos sugulastega Niagara jõe ääres, märkasin seal kuulsa Niagara kosega lusikat ja ostsin selle samuti. Kogun lusikaid kohtadest, kus olen käinud, et oleksid mälestuseks. Üksikuid erilisi suveniirlusikaid olen saanud sõpradelt, näiteks Nagano olümpiamängude maskotiga kujundatud lusika. Sotši taliolümpiamängude lusika ostsin ise kohapealt. Kõige kaugemalt olen lusikad toonud Tšiilist ja Hiinast. “
Erilisematest lusikatest on tal olemas Suurbritannia kuninganna Elisabeth II juubeli auks valmistatud ja hiljuti ostis ka kuningas Charlesi kujutisega.
Taolised lusikad on väikesed, suveniiripoodides peab sageli küsima, kas ja kus need asuvad, ning teinekord tuleb enne mitu poodi läbi käia. Odavamad suveniirlusikad maksavad 7-8 eurot, mõnes riigis on hind olnud 12-15 eurot.
Igapäevaselt kasutada neid lusikaid ei saa, sest on valmistatud nikkeloksiidist ning kipuvad oksüdeeruma, kui karpidest välja võtta, kirjeldas Andres Heinver: „Mõnda aega vaatad pärast reisi ja siis läheb kollektsioonikasti. Kodus neist eraldi väljapanekut ei ole, kui keegi tuleb külla, siis olen näidanud.“
Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier ütles, et näituse idee sai alguse sellest, kui ligi kaks aastat tagasi, 2022. aasta jaanuaris avati muuseumis näitus „Mull“, kus tutvustati Andres Heinveri kogutud šampanjapudelite hõbepaberi all olevaid kapsleid. Siis tuli jutuks, et ta kogub ka suveniirlusikaid.
„Nüüd mõtlesime kolleegidega, et tahaks teha jõulupärast näitust ja meenusid need lusikad,“ sõnas Ulvi Meier.
„Andres Heinver oli näitusega nõus ning otsisin juurde infot lusika söögiriistana kasutamise ajaloost. Esimesi lusikaid hakati kasutama juba tuhandeid aastaid tagasi. 10. sajandil andis vürst Vladimir korralduse, et igal inimesel peab olema oma lusikas.“
Et muuseumis oleks jõulukuul õdusam, leidsid muuseumi töötajad, et lisaks lusikate näitusele võiks külastajatele pakkuda teed ja küpsiseid, rääkida ka tee valmistamisest. Kuna üks eriline viis on keeta teed samovariga, sõitis juhataja koos fondihoidjate Nele Reiali ja Anu Tähemaaga Peipsi äärde Varjna samovarimuuseumisse, kus perenaine Herling Mesi tutvustas oma erakollektsiooni, tegi samovariga teevalmistamise koolituse ning andis näituse jaoks kaasa neli samovari.
Ulvi Meier: „Kutsume seltskondi Kolga muuseumisse uue näituse ja ka kogu meie ekspositsiooniga tutvuma ning teelauas mõnusalt aega veetma. Pakume samovari- ja kannuteed, valikus on Varnjast toodud ivantšai koos sealse kuulsa keedusuhkruga. Nele Reial, kes on elanud Lõuna-Ameerikas, serveerib soovijaile matet, on ka meie traditsioonilised pärnaõie- ja piparmünditee ning küpsised, piparkoogid, moosisaiad. Istuma mahutame kuni 15-liikmelise grupi. Huvilistel palume tulekust ette teatada. Tavapärasele piletihinnale lisandub väike tasu teelauas pakutava eest.“





