Anija mõis, Aruküla waldorfkool ja Kolga kool osalevad Euroopa muinsuskaitsepäevadel

Anija mõis, Aruküla waldorfkool ja Kolga kool osalevad Euroopa muinsuskaitsepäevadel

Külli Koppelmaa
0

Anija mõisas oli lahtiste uste päev, Aruküla vaba waldorfkool ja Kolga kool osalevad pärandivaderite projektis.   

10.-13.  septembrini  tähistati  Euroopa muinsuskaitsepäevi, mille teema oli tänavu tööstus- ja tehnikapärand. Peamiselt kutsuti inimesi sel puhul tutvuma meie tööstuspärandiga, kuid avatud olid ka ka teised muinsuskaitseobjektid.
Kõigile külastajaile oli laupäeval, 12. septembril avatud ka Anija mõis. Päeva jooksul toimus 4 ekskursiooni, giid oli Anija raamatukogu perenaine Pille Kulla, kes on mõisa erinevatele gruppidele tutvustanud juba mitu aastat.
„Nii vahva, et tulevad täiesti võõrad inimesed ja ütlevad, et tulid spetsiaalselt meie ekskursioonile. Tulid ka lastega pered, lapsed mängisid seni õues ja  raamatukogu lugemistoas,“ jutustas ta.
Ta viis külastajad esmalt õue, näitas parki ning maju, mis on kunagisest 22 hoonega mõisakompleksist alles. Seejärel tutvustati neile härrastemaja. Esialgu oli plaanis teha 3 ekskursiooni, kuid huvilisi tuli veel, kui viimane ringkäik mõisas oli tehtud ning Pille Kulla tutvustas mõisa ka neile. Grupid ei olnud suured, kuid kokku käis Anija mõisas avatud uste päeval mitukümmend inimest, oli ka neid, kes vaatasid mõisas ringi omal käel.
„Lahe oli, mulle väga meeldis,“ ütles koos kaaslasega Anija mõisa uudistama tulnud Martin Tallinnast ning rääkis, et nad käivad mööda Eesti erinevaid mõisaid, nägid juhuslikult reklaami, et Anija mõisas on avatud päev, ning sõitsid kohale.
Kunstihuviline Marika Tomberg tuli samuti Tallinnast, tema huvi oli näha, kas Anijal saaks läbi viia maalikursusi. Ta leidis, et koht sobib selleks hästi.

Koolidele mõeldud pärandivaderite projekt
Kooliõpilased   osalevad   üle-euroopalise muinsuskaitsekuu raames pilootprojektis „Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ kaudu. Pärandivaderiteks nimetatakse hakkajaid kooli­õpilasi, kes õpivad tundma ja korrastavad kohaliku kultuuriajaloo olulisi objekte. Projekti peaeesmärk on tõsta koolilaste seas pärandialast teadlikkust, teha korda kohalikke pärandiobjekte ning tähistada Euroopa muinsuskaitsepäevi.
Projekti koordinaator Elle Lepik rääkis, pärandivaderite idee saadi Norrast, kus taoline ettevõtmine on toimunud 15 aastat ning nüüdseks on kaasatud kogu riigist kolmandik koole. Eestis reageeris kevadel üleskutsele 16 gruppi, neist 14 olid üldhariduskoolid, kellest 6 on Harjumaalt. Kui osalejad olid registreerunud, hakati täpsustama, millist objekti keegi hakkab korrastama.
„Pidasime nõu ka muinsuskaitseameti inspektoriga, milliseid töid lapsed tohivad teha,“ sõnas Elle Lepik.
Korrastustalgud viiakse läbi üldjuhul  septembris,  kui  on  Euroopa muinsuskaitsekuu, mõned grupid lõpetavad töö oktoobri alguses. Projektirahast anti koolidele toetust töövahendite ostmiseks ja lektorite kohalekutsumiseks, mitmel pool toetavad pärandivaderite tööd ka omavalitsused.
„Loodame, et edaspidi suudame kaasata rohkem koole, eriti siis, kui on Eesti Vabariigi 100. sünnipäev,“ lausus Elle Lepik.

Pärandivaderid Arukülas ja Kolgas
Aruküla vaba waldorfkooli õpilased korrastavad sel nädalal teerada, mis viib Aruküla vana kabeli varemete juurde. Waldorfkooli õpetaja Henri Reeder rääkis, et vabakooli seltsi tegevjuht Kerti Pellmas nägi infot pärandivaderite projekti kohta ning tegi nende taotluse ettevõtmises osaleda.
Külajuttude järgi asus Aruküla metsas, seal, kus praegu on puhastusseadmed, Baranoffide kabel.
„See oli väike puithoone, paraja jalutuskäigu kaugusel, seal juures käidi istumas. Kui nõuka-ajal ehitati puhastusseade, lõhuti kabeli juurde viiv jalgrada. Kabeli asukoht on alles, see oli praeguse puhastusseadme taga, kõrgem koht, kus on suured kastanid. Rahvasuus kutsutakse seda Proku mäeks,“ jutustas Henri Reeder.
Sel nädalal kahe koolitunni ajal plaanivad waldorfkooli 2. ja 6. klassi õpetajad koos umbes 25 õpilasega kabeli juurde viiva teeraja puhastada ning panna üles silt, mis märgib kabeli kunagist asupaika.
Kolga kool läheb 17. septembril korrastama Kahala hiiemetsa ümbrust ning appi Iisaka tallu Uuri külas. Pärandivaderite projektis osalevad 6.-8. klassi õpilased, kokku 45 last. Õpetaja Helen Mikiver sõnas, et kool on Iisaka taluga teinud pidevalt koostööd.
„Lapsed saavad tutvuda kodukoha pärandiga, õpivad endisaegseid töövõtteid ning teevad keskkonnale head,“ sõnas Helen Mikiver.
Õpilased jaotatakse kolme gruppi. Ühele õpetab perepoeg roigasaia tegemist, teistele perenaine kiviaia ladumist, kolmandaga läheb peremees metsa puhastama. Osadel õpilastel on ka lisaülesanne teha sellest päevast audio-visuaalne õppevahend ehk video. Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ja arheoloog Gurly Vedru räägivad lastele piirkonna tähtsusest.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus