Tapa linna tõttu võivad väheneda Arenduskojale antavad toetused

1368

MTÜ Arenduskoda juhatus saatis riigikogu maaelukomisjonile märgukirja.

Arenduskoja juhatus ei ole nõus, et üle 4000 elanikuga vallasiseste linnade olemasolu vähendaks kogu tegevusgrupile eraldatavaid summasid. Kui jõustub Leaderi uueks perioodiks koostatud määrus, saaks Loksa linna ning Kuusalu, Vihula, Kadrina ja Tapa valda ühendav MTÜ Arenduskoda toetusteks jagatavat raha vähem, kui need tegevusgrupid, kus pole suuremat vallasisest linna.
MTÜsse Arenduskoda kuuluva Tapa valla keskus on Tapa linn. Käesoleva aasta alguse seisuga on Tapa vallas 7849 elanikku, neist Tapa linnas 5661.
Maaeluministeerium on koostanud Euroopa Liidu  Leader-programmi kohaliku arengu strateegia rakendamise toetuse määruse eelnõu, millega seatakse reeglid perioodiks 2014-2020.
Maaelu arendamiseks mõeldud toetuste puhul kavandatakse olulist muutust – Leader-tegevus­gruppide eelarvete teise osa arvutamisel rakendada üle 4000 elanikuga vallasiseste linnade kohta vähenduskoefitsienti 0,75. Teine osa moodustab tegevusgruppide kogueelarvest 60 protsenti.
Arenduskoja juhatus saatis eelnõu kohta riigikogu maaelukomisjonile märgukirja, et ei pea vajalikuks niiöelda karistada kogu tegevusgruppi, kuna sellesse kuulub Tapa vald koos vallasisese linnaga.
„Oleme seisukohal, et vähenduskoefitsienti peaks kasutama projektidele, mis viiakse läbi Tapa linnas. Eelmise perioodi arvestuste kohaselt on Arenduskoja kogu projektide toetusest läinud Tapa linnale 3,93 protsenti,“ leiab Arenduskoja juhatus.
Teise variandina on märgukirjas pakutud, et koefitsienti võiks kasutada eelarve teise osa arvutamisel, aga  sel juhul ainult Tapa linna elanike osas.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus selgitab Sõnumitoojale: „Meie tegevusgrupi omavalitsustes on kokku üle 23 000 elaniku. On suur vahe, kas vähenduskoefitsienti arvutatakse 23 000 või 5600 elaniku osas.“
Juhatus nendib märgukirjas, et vähenduskoefitsiendi rakendamine mõjub pärssiva ja vastuolulisena ka kohalike omavalitsuste ühinemise valguses – otsekui karistusena neile valdadele, kes on haldusreformi käigus liitumas omavalitsusega, kus on üle 4000 elanikuga vallasisene linn. Juhatus viitab ka asjaolule, et Tapa linna mõju ja rahvaarvu ei saa võrrelda Jõhvi, Rapla ja Põlva linnaga, mis oma olemuselt on maakonnakeskused.

ARTUR TALVIK: „See on tobe plaan.“
Riigikogu maaelukomisjoni liige Artur Talvik Tapurlast: „Märgukiri tuli mulle ja Lääne-Virumaa endisele maavanemale Einar Vallbaumile, kes kuulub samuti maaelukomisjoni ning on ka haldusreformikomisjoni liige. Käes­oleva nädala esmaspäeval alustas riigikogu sügisistungjärku ning kogunes ka maaelukomisjon. Olin 0,75 koefitsiendi küsimust juba varem arutanud maaelukomisjoni esimehe Ivari Padariga ja infopunktina tuli kõne alla komisjoni esmaspäevasel koosolekul.“
Artur Talvik saatis nädal varem maaeluminister Urmas Kruusele kirjaliku järelpärimise 0,75 koefitsiendi asjus, vastuse peaks saama sel nädalal.
„Osade vallasiseste linnade tõttu väiksema koefitsiendi rakendamine on tobe ja ülekohtune neid ümbritsevate valdade suhtes. Ilmselgelt saab see ka üheks takistuseks valdade liitmisel haldusreformi käigus,“ sõnas Artur Talvik.
Eelmise perioodi toetused Kuusalu valda ja
Loksa linna
Leaderi esimene toetusteperiood Eestis oli aastatel 2008-2013. MTÜ Arenduskoda eelarve oli siis kokku 3 881 211 eurot, millest toetusteks jagati 3 386 022,83 eurot kokku 376 projektile.
Kuusalu vallast said Leader-toetus 94 projekti kogusummas 694 635 eurot, Loksa linnast toetati 23 projekti kokku 172 886 euroga. Omavalitsuste liikmemaks on MTÜs Arenduskoda 1 euro elaniku kohta kuus. Kuusalu vald tasus eelmise perioodi jooksul liikmemaksu ligi 47 000 eurot, Loksa linn 23 000 eurot.
Perioodi 2014-2020 taotlustevoorud saavad alata siis, kui maa­eluminister on määrusega kinnitanud tegevusgruppide strateegiad ning selgunud tegevusgruppidele eraldatavad summad. Heiki Vuntuse sõnul võivad esimesed taotlusvoorud avaneda 2016. aasta esimeses kvartalis, esmalt on plaanis projektikonkursid kogukondlikku tegevust toetavates meetmetes, tu­le­val sügisel ettevõtlusmeetmetes. Koolitustega on kavas alustada tjärgmise aasta alguses.