Arukülas igal nädalal zumbatrenne juhendav MAREK TIHHONOV tantsitas südamenädalal ka Raasiku ja Pikavere rahvast.
Zumba ehk tantsulise aeroobika treener Marek Tihhonov: „Arukülas on parimas võimalikus mõttes kõige segasemad inimesed, kõige mõnusamad peod ning see paik on seni veel ametlikult tunnustamata peopealinn.”
Jürist pärit treener Marek Tihhonov on Arukülas zumbatrenne andnud möödunud aasta septembrist. Kaks korda nädalas õhtuti on rahvamaja saal puupüsti naisi täis, lisaks tantsimisele laulavad nad kaasa kõiki laule, mis kõlaritest kostuvad. Marek Tihhonov tantsib kõige ees, huilgab ja laulab: „Väldin sõna treening. See, mis meil toimub, on pidu.”
Pühapäeval, 19. aprillil said tema muusika järgi tantsida ka Raasiku ja Pikavere huvilised. Ettepaneku haaret laiendada tegi Raasiku valla südamenädala projekti eestvedaja, Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas. Ta pakkus nii Raasiku kui Pikavere rahvale, kas nad soovivad südamenädalal proovida pilatese, aeroobika või zumba trenni. Mõlemas kohas valiti zumba.
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga, kes ka ise trenniriided selga tõmbas, ütles pärast zumbapidu, et Marek Tihhonov liigub nagu liigendnuga: „Tunni aja jooksul saadud emotsioon on vägev ning sain aru, et nii minus kui ka minust veel vanemates naistes pole veel midagi kaduma läinud. Võhma on, mõistus saab aru, kuidas liikuma peab, aga käed ja jalad ei taha nii kärmesti järele tulla.”
Helle Vaga lausus, et paraku zumbatrenni rahvamaja graafikusse enam ei mahuta, sest õhtud on kõik kinni, küll aga võiks läbi rääkida kooliga. Marek Tihhonov sõnas, et kui huvi on, võiks teha zumbat regulaarselt ka Raasikul: „Mu graafik on küll tihe, aga annaks kas või jagada, et kord nädalas teen mina, teine kord keegi muu.”
Marek Tihhonov teeb zumbatrenni lisaks Arukülale ka Tallinnas Zelluloosi spordiklubis. Põhitöö on ta Eesti Autorite Ühingus reprodutseerimise osakonnas ning ta tõdeb, et töö, perekonna ning arvukate projektide kõrvalt eriti vaba aega ei jää. Aeg-ajalt tantsitab ta rahvast ka heategevus- ja eriüritustel ning käib tegemas trenne Rakveres ja Haapsalus.
Zumbatreener on ta olnud 5 aastat, enne seda tegi aeroobikat: „Aeroobikatreenerist sõber tutvustas, et on olemas zumba. Arvasin, et mingi naistevärk ning ütlesin, et mul puusad nii palju ei liigu. Siiski rääkis ta mu ära, käisime Helsingis kahepäevasel koolitusel litsentsi tegemas ning pärast seda pole ma enam mitte midagi peale zumba teinud.”
Arukülla kutsus teda Garina Toomingas, kes on treeneriga väga rahul: „Mul on nii hea meel, et Marek Tihhonovi kohtasin. Enne teda Arukülas zumbatrenni polnud. Tahtsime teha juba varem ja pidasime läbirääkimisi, aga kõik treenerid küsisid juba algusest väga palju raha. Ütlesin, et ei tea neile seda lubada, sest pole teada, palju osalejaid tuleb. Marek soovis aga saali ja muusikat, rahast me alguses ei rääkinudki. Massid hakkasid tulema ja saal oli kohe puupüsti täis.”
Treener jutustas, et Tallinnas on ta treeningu nimi brääsnik, mis on põhimõtteliselt sama nagu tavaline zumba: „Olen selles mõttes alatu treener, et kasutan oma kavades vähe ametlikke zumbalaule ega kasuta kellegi teise tehtud koreograafiat. Valin oma südame järgi ja siis tuleb ehe ja siiras asi. See annab võimaluse eristuda ning ajada oma asja. Brääsnikutel pole tavalist treeneri ja kliendi suhet. Oleme nagu perekond, kes tuleb koos aega veetma, või siis nagu pidu, kuhu läheme sõpradega.”
Ta kirjeldas, et peab endas üles äratama väikese lapse ning tuletama meelde, et elu on lill: „Kõiki laule peab kaasa laulma. Eriti kõva häälega neid, mille sõnu ei tea.”
Mehi käib zumbatrennis vähe, Marek Tihhonov sõnas, et võiks rohkem käia, kuid tõdes, et ju siis naised on tublimad.
Trenni tegema minnes ei mõtle ta kunagi, et läheb tööle: „Iga kord on pidu ja eelmisest korrast erinev. Kui tekib tunne, et lähen tööd tegema, tuleb hakata midagi muud tegema.”
Marek Tihhonov sõnas, et teab üsna kindlalt, miks rahvas tema trennidesse tuleb ja jääb: „On neid, kes on käinud mu trennides algusest peale. Nad tunnevad mind ja mu muusikavalikut juba ammu, kuid tulevad seltskonna ja mõnusa tunde pärast. Oleme trennidele teinud koos nii karaoket kui muid üritusi.”
Ta rõõmustab, et ka Aruküla trennikamp hakkab muutuma selliseks, kellega annab koos midagi vahvat teha.
Südamenädala puhul soovitab ta teha täpselt nii palju trenni, kui ise jõuad ja tahad: „Kui tempo läheb liiga kiireks, tuleb aeg maha võtta. Tähtis on teha kõike rõõmuga ning kuulata oma südant.”
Uuesti saavad kõik soovijad tantsida koos Marek Tihhonoviga avalikul treeningul 24. aprillil Arukülas südamenädala üritusel ning 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval.
