EERO SALMANN, kaitseväe peastaabi teabeohvitser
Kaitsevägi korraldab sel kevadel 4.-15. maini läbi aastate suurima õppuse Siil, mis toimub iga-aastase õppuse Kevadtorm asemel, Osaleb enam kui 13 000 inimest, neist üle 7000 on reservväelased. Õppus Siil toob kokku lisaks ajateenijatele, reservväelastele, kaitseliitlastele ka NATO liitlased Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Belgiast, Saksamaalt, Poolast, Leedust ja Lätist.
Kui igakevadisel Kevadtormil on kokku harjutanud üks pataljon, siis Siili puhul on põhirõhk terve jalaväebrigaadi väljaõppel.“
Õppus Siil hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid suurem osa tegevusest koondub Lääne- ja Ida-Virumaale. Õppuse eesmärk on harjutada 1. jalaväebrigaadi formeerimist, selle käigus kontrollitakse kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalist valmisolekut kiirreageerimiseks, üksuste moodustamiseks ja kokku harjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks. Ühtlasi on õppus Siil ka lõpueksam ajateenijatest jalaväepataljonile, mis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Pärast õppust lähevad ajateenijad reservi.
Õppus on jagatud kolme etappi: formeerimine, koostegevusõpe ja õppuse lõpetamine. Esimene etapp toimub 4.-8. maini, teine 9.-12. maini, kolmas 13.-15. maini.
Esimeses etapis formeeritakse üksused ja viiakse läbi esmane väljaõpe. See tähendab, et 7000 reservväelast peavad kätte saama varustuse ja relvastuse, neist tuleb moodustada üksused. Teises etapis toimub 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus, mis on üksikvõitleja jaoks ajateenistuses õpitu kordamine. Kunagi varem pole terve brigaad koos reservväelastega kokku harjutanud. Kolmandas etapis lõpetatakse operatsioon, hooldatakse ja tagastatakse varustus.
Kui reservväelased formeeritakse paljudes kohtades üle Eesti, siis õppuse koostegevusõpe ja lõpetav osa koondub Lääne- ja Ida-Virumaale, mis tähendab üle Eesti kaitseväe sõidukite kolonnide liikumist. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud, seetõttu palub kaitsevägi kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.
Õppusel Siil osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka teenistusrelvad automaatidest kuni suuremakaliibriliste haubitsateni. Õppuse ajal kasutavad kaitseväelased vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette), mitte päris laskemoona. Õppuse korraldajad panevad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), palutakse kindlasti mitte ise puutuda, vaid jätta meelde asukoht ja teavitada kaitseväelasi või helistada telefonil 112. Ühtlasi võib imitatsiooni- ja lennuvahendite kasutamine tekitada suurema müra, mis võib eriti häirida koduloomi. Seepärast palub kaitsevägi õppelahingute piirkonnas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides.
Nii suurt õppust pole võimalik korraldada vaid Eesti riigile kuuluvatel maadel ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomandusse jäävaid alasid. Lubades kaitseväelastel omal maal harjutada, saavad kõik eestimaalased anda oma panuse Eesti riigikaitsesse. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond proovib kooskõlastada eramaa omanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline.
Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult ühendust võtta õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida kahju tekitaja (auto number, väeosa nimetus või mõne kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefonil 717 1931 või meili teel kevadtorm@mil.ee.
Õppus Siil 2015 toimub peamiselt Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse,Väike-Maarja, Sonda Laekvere, Vinni ja Rägavere valdades.
