Pikavere kooli direktoriks valiti HELJU KADAKAS

2961
26 aastat Pikavere koolis töötanud HELJU KADAKAS: „Mõisahoone peab olema kogukonnakeskus.”

Raasiku valla Pikavere lasteaia-algkooli vilistlane, õpetaja ning huvijuht HELJU KADAKAS asub direktori kohale 1. septembrist.

Pikavere kooli õpetaja ja huvijuht Helju Kadakas alustab direktorina uuel ajajärgul – praegu 6klassiline kool jätkab sügisel 4 klassiga. „Olelusvõitlus Pikavere kooli nimel on käinud nii kaua, kui mäletan. Loodan, et suudame kogukonna abil näidata, kui väga meil on vaja seda väikest maakooli,” ütles möödunud nädalal direktoriks valitud Helju Kadakas, kes on Pikaveres töötanud 26 aastat.
Pikavere kooli eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse, inimeseõpetuse õpetaja, huvijuht ja klassijuhataja Helju Kadakas on koolipere sõnul kodukoha patrioot – ta elab naaberkülas Härmas ning juhib külaseltsi MTÜd, Härma kandideerib aasta küla tiitlile. Aasta õpetaja tiitliga tunnustatud Helju Kadakas ütles, et kevad on olnud pööraselt kiire ja tegus ning lisaks kõigele muule on ta sügisel välja antava Lotte-teemalise matemaatikaõpiku kaasautor. Tal on õpetajaharidus ning sellel ametikohal on ta töötanud 19. eluaastast.
Direktoriks saab ta ametlikult 1. septembrist, kuid suur osa tööst tuleb ära teha juba nüüd. Praegune direktor Kadri Viira on otsustanud lahkuda, sest tema juhtida on ka Raasiku põhikool ning kahel kohal töötamine oli tema sõnul algusest peale ajutine lahendus pärast seda, kui möödunud aasta augustis lahkus töölt koolijuht Maiu Plumer. Kahe kooli juhina möödunud õppeaastal olid Kadri Viiral ära jagatud päevad, millal oli Raasikul, millal jõudis Pikaverre.
Helju Kadakas sõnas, et õppeaasta läks siiski edukalt, sest kuigi direktor polnud igal päeval majas, sai suhelda telefoni ja meili teel, aeg-ajalt tehti enne tööpäeva algust kogunemisi, et arutada läbi plaanid: „Tundsin end hästi ja kindlalt ning oleksin võinud nii ka jätkata.”
Kui vallavalitsus korraldas uue koolijuhi leidmiseks konkursi, otsustas ta siiski kandideerida: „Ei saa öelda, et see oli mu elu unistus. Eelmise konkursi ajal aastaid tagasi ma veel kandideerida ei tahtnud. Tundsin, et mul on õpetajana rohkem anda. Nüüd aga arutasime küla kogukonnaga ning tundus, et kui soovida, et asjad hakkaksid toimima, peab olema eesotsas oma inimene. Ei saa öelda, et kellegi uuega elu ei edeneks, lihtsalt ei saa selles kindel olla. Ei tea, palju väljaspoolt tulnud inimene hoolib meie kogukonnast, kuigi võib olla suur soov ja tahe elu edasi viia.”
Direktori ametile pole Helju Kadakas jõudnud veel väga palju mõelda: „Lohutan end sellega, et Kadri Viira on sügiseni siin ja toeks. Plaanin seda aega kasutada ja õppida uut ametit. Usun, et kõige selgema pildi saan alles siis, kui üksi tööle hakkan, sest koolijuhi amet on mulle uus.”
Ta sõnas, et pole veel kindel, mida klasside arvu vähenemine sügisel koolile kaasa toob, kuid kardinaalseid muutusi ei tohiks tulla: „Pole veel paika pannud, kui suur hakkab olema minu koormus. On kindel, et õpetajana jätkan vähem. Palju ei saagi, sest pean jätma endale aega arusaamiseks, mida uus amet nõuab. Minu koormusest oleneb ka, kas saame hakkama praeguse tööjõuga või on vaja kedagi juurde. Tore oleks jätkata endise meeskonnaga, aga ei saa kindlalt väita, et nii jääb. Loodan selgust saada enne suvepuhkust, et sügisel oleks lihtsam alustada.”
Pikavere kooli klasside arvu vähendamise kohta arvab ta, et ilmselt on see võimalikest variantidest parim: „Oli selge, et niimoodi enam jätkata ei saa ning tuli leida lahendus. Mõtlesin juba ammu, et mõisahoone ei peaks olema ainult koolimaja,  vaid   kogukonna   keskus. Olen aegade jooksul näinud, mis on puudu – kuidas küla hakkab tühjenema, kui kadusid kauplused, sidejaoskond, põhikoolist sai algkool.”
Ta rõõmustab, et nüüd on läinud olukord paremaks: „Külarahval on suur tahe ning neile tuleb anda võimalus, nad on väga töökad ja tahtejõulised. Elu on läinud huvitavamaks, kui rahval on kusagil koos käia. Kui saadakse kokku, hakatakse mõtteid vahetama ja arutama,   kuidas   teha   elu   pare­maks. Näen, kuidas lähiümbruse külad teevad aina rohkem koostööd, korraldavad ühiseid pidusid. Olen valmis tegema kogukonnaga koostööd, nagu olen teinud siiani.”
Uus direktor tunneb Pikaverega tugevat sidet: „Olen paar aastat töötanud palgaarvestajana ühes ettevõttes. Numbritega töö oli aga väga igav ning kui tulin Pikaverre tagasi, sain aru, et kuulun siia. Sageli on nii, et koju jõuan hilja ja töö tuleb sinna kaasa, aga olen õiges kohas ning see meeldib mulle. Direktoriamet nõuab muidugi veel lisaks palju paberitööd, kuna aga olen külaseltsis sellega harjunud, ei tohiks see olla väga keeruline.”
Hirmu uue õppeaasta ees ta ei tunne: „Oma kooli eest oleme võidelnud hoolekogu loomisest peale ehk 1990. aastate lõpust. Olin nende hulgas, kes käisid külas kodudes uurimas, kui palju oleks lapsi, sest tahtsime teha lasteaeda. Tõusud ja mõõnad on olnud Pikaveres alati. Mina olin viimane lend, enne, kui kool suleti. 1987. aastal avati taas 4klassilisena, pärast seda kujunes põhikooliks..”
Helju Kadakas märkis, et Härma küla küll vananeb ja lapsi kooli tulemas pole, on Pikaverre tulnud mitmeid noori peresid: „Kes tuleb maale, uurib esmalt, mis on siin veel peale elukoha. Kui laiutab tühjus, mõjutab see kindlasti otsust.”
Ta rääkis, et mõtteid on palju, kuid suuri muutusi ei tule: „Suvel on Comeniuse projekti lõpetamine, osaleme „Unustatud mõisate” külastusmängus, viime lapsed laagrisse. Sügisel jätkame lisaks õppetööle ringitegevuse pakkumist.”
Pikavere lasteaia lõpetas sel kevadel 6 last, 6. klassist lahkub 7 õpilast, seega õpilaste arv peaks direktori sõnul jääma enam-vähem samaks. Õppimist jätkatakse liitklassides.
Helju Kadakas: „Praegused lapsed muidugi lootsid, et saavad käia Pikaveres 6. klassi lõpuni, kuid mõttega on jõutud juba harjuda. Ehk polegi see aga halb variant, sest 6. klassis tuleb juba puberteediiga ning uues koolis sõbrunemine on keerulisem kui pärast 4. klassi.”