Uus liin on rajatud Kiiu endisesse katlamajja, kus varem tegutses Kuusalu Energia.
Kümme aastat tagasi Kiius tööd alustanud OÜ WeeRec on seni tegelenud põhiliselt elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisega. Paar aastat tagasi osteti plastiku sorteerimisliin, et hakata tegelema sekundaarsete plastide taaskasutusse suunamisega ning väärtustada ise elektri-ja elektroonikaromust saadavaid plaste.
Nüüd on WeeRec tootmispinda laiendanud. Ettevõtte omanik, firma Net Systems ostis ära Kiiu endise katlamaja ning rajas sinna plastiku pesu- ja regranuleerimisliini, millega hakatakse ümber töötlema plastikonteinereid, kaste, põllumajanduskilet. Liin saadi käima tänavu juulis, praegu on katsetamiste periood.
Tegu on Eesti mõistes ainulaadse ettevõtmisega. Eestis on küll ka teisi regranuleerimisliine, kuid WeeReci tegevjuhi Janek Sibbuli sõnul on analoogseid pesuliine väga vähestel.
Janek Sibbul: „Enne läksid põllumajanduskiled ning prügikonteinerid ja -kastid enamasti jäätmekütuseks, meie liin võimaldab neid aga suunata taaskasutusse. Peseme ära silo-, auna-, puidukattekiled ning määrdunud plastkastid ning valmistame neist regraanuleid, millest tehakse uusi plasttooteid. Põhiklientideks tulevad Saksamaa, Läti, Soome ja Eesti tehased. Praegu teeme testpartiisid, katsetame, saame klientidelt tagasisidet. Oleme iseõppijad, alates kevadest on meil plastiüksuse projektijuhina ametisse kutsutud Toomas Jõõts, kes on rohkem kui paarkümmend aastat tegutsenud plasttoodete valmistamise valdkonnas.“
Tegevjuht selgitab, et plastid on erinevad, sõltuvalt näiteks kilepaksusest on ka tootlikkus erinev. Mida õhem kile, seda madalam tootlikkus, sest õhem kile kannab rohkem niiskust edasi ning seetõttu tuleb rohkem vaeva näha materjali kuivatamisel enne regranuleerimisprotsessi. Et osata ette aimata, kuidas erinevad plastid ostetud liinil peaksid regraanuliks vormuma, tuleb teha teste.
„Kuni septembrini õppisid töötajad liini tundma. Otsime tublisid tegijaid. Kui jõuame plaanitud kolme vahetuseni, peaks uue liiniga töötama kokku 12-13 inimest. Täisvõimsuses peaksime suutma ümber töödelda aastas 1500-2000 tonni plasti. Katsetuste perioodil on liini seadistamisega seotud neli kuni viis töötajat ja projektijuht,“ räägib ta.
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) saadi liini jaoks toetust 328 632 eurot ehk 38 protsenti. Projekti kogumaksumus oli 862 400 eurot ning ettevõte võttis ülejäänud 62 protsendi jaoks laenu. Kokku on uue liini avamiseks tehtud tehnoloogiline investeering läinud ettevõttele maksma üle miljoni euro. Lisaks katlamaja ost ja hoone ümberehituse kulud.
Elektroonikalammutuse maht on kasvanud
Elektroonikaromude lammutamise kohta sõnab Janek Sibbul, et ettevõte töötleb ümber vaid Eestist kogutud elektroonikaromusid. Maht on kasvanud võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 20 protsenti, elektroonikaromude põhiline tarnija on TVO MTÜ EES-Ringlus, kuid romusid võetakse vastu ka otse eraisikutelt ja asutustelt.
WeeReci suurim koostööpartner elektroonikajäätmete vahendamises on MTÜ EES-Ringlus kogub üle Eesti elanikkonnalt tasuta vanu kodumasinaid ja muid elektroonikaseadmeid ning korraldab nende taaskasutamist. Harjumaalt viib ettevõte elektroonikat ka Loksa jäätmejaamast ning konteineritest, mis on Kuusalu vallas Kolgas töökoja territooriumil, Raasiku vallas Kiviloo külakeskuse juures ja Anija vallas Lehtmetsa külas OÜ Redmar aias. Kiiu jäätmejaamast lähevad elektroonikaromud MTÜle Elektroonikaromu, kes ei ole WeeReci koostööpartner.
Elektroonikaromude lammutamisega on WeeRecis seotud ligi 30 töötajat valdavalt Kuusalu vallast ja Loksalt, aga ka Maardust ja Tallinnast.