Kehra gümnaasiumi tulevik selgub jaanuaris

1188

Volikogu teeb hiljemalt jaanuaris otsuse, kas Kehra kool jätkab gümnaasiumina.

Anija vallavolikogu kohtus neljapäeva, 19. novembri istungil Kehra gümnaasiumi uue direktori Kaido Kreintaaliga.
„Ma pole ühtegi õppeaastat alustanud nii kehvast seisust – ei olnud õppealajuhatajat, paari õpetajat, olemasolevatel piisavalt koormust, kaos oli tajutav,“ sõnas koolijuht ja kinnitas, et saavutatud on enam-vähem stabiilne olukord.
„Teadsin Kehra kooli tulles, et ei saa seda kloonida Haljala või Rocca al Mare kooliks, küll aga olen seda meelt, et siin saab rakendada palju teiste koolide kogemusi. Tahan muuta kooli inimlikumaks, et oleks pidev ja sujuv koostöö lapsevanematega.“

Puudub usaldus
400 õpilast on Kaido Kreintaali arvates kooli jaoks piisav, kuid praegune gümnaasiumiõpilaste arv 41 on tema meelest vaid pool minimaalselt vajalikust. „Ära on kadunud usaldus, mitte üksnes gümnaasiumi osas, vaid juba varem minnakse linnakooli,“ tõdes ta.
Ühe põhjusena, mis ei lase usaldusel tekkida, nimetas direktor lapsevanemate vähest osalust kooli tegemistes. Ta tõi näite: klassidel pole raske teha lapsevanemate meililisti, mille kaudu infot vahetada, kuid isegi see läheb raskelt: „Mõttemuutus ei tule kergelt.“
Väga oluliseks nimetas direktor õpilaste kaasamist kooli tegemistesse, ta kiitis Kehra kooli huvijuhti ja huvitööd ning lausus, et õpilasesindus pakkus välja mitmeid häid ideid, näiteks kooli raadio ja ajalehe tegemise: „Laste mõtted on õiged, nende arvamus peab koolile olema oluline.“
Õpetajatest kõneldes rääkis Kaido Kreintaal, et 29 neist on oma kooli vilistlased, tema ise kaasa arvatud, kuid nende seas on rohkem vanemaid pedagooge.
„Otsused, mida õpetajad teevad, ei tohi lähtuda nende mugavusest, vaid sellest, nagu on õpilastele parem,“ ütles ta.
Määrav osa selles, kas lapsed jäävad Kehra kooli, on direktori arvates õppekaval, õpetus tuleb muuta elulisemaks. Ta tõi näite: talvel õpetatakse loodusõpetuse tunnis, milline on kask, selle asemel, et viia lapsed kevadel ja sügisel õue, näidata, milline on kasepuu ja selle lehed: „Ja reaalsus on see, et lapsed ei tunne loodust.“
Veel märkis koolijuht, et edukaks õpetamiseks on vaja suuta siduda erinevaid õppeaineid. Praegu annab iga õpetaja oma ainet, omavahelist koostööd on vähe ning lapsed ei suuda õpitut seostada, kuna on õppinud samu asju erinevates kontekstides.

Gümnaasiumisse 25-30 valikainet
Praegu võetakse Kehra kooli gümnaasiumiossa vastu kõik soovijaid, kuid edaspidi peab Kaido Kreintaali arvates tekkima selleks niiöelda latt, mis on vaja sissepääsemiseks ületada – et gümnaasiumis oleks motiveeritud õpilaskond.
Direktori soov on tulevast õppeaastast lahutada õppekava kolmeks osaks: üks on riiklik õppekava ehk kindlad kursused, mis on gümnaasiumis ette nähtud, teiseks umbes 30 kursust kooli valikul ning kolmandaks 10 kursust, mida õpilane saab ise valida. Nii tekib igal õpilased oma suund.  Iga kursus kestab 7 nädalat ehk 35 tundi.
Valikainete õpetamisse plaanitakse kaasata lapsevanemaid, vilistlasi,  kohalikke inimesi, ettevõtjaid, esimesed kokkulepped on Kaido Kreintaali sõnul olemas. Ta tõi mõned näited valikainete kohta: robootika, küberturvalisus, meedia, riigikaitse.
„Kui saame kokku 25-30 valikkursust, oleme vajadused katnud.  Kõik kursused ei pruugi igal aastal avaneda, kuid need on olemas. 35 tunniga ei saa muidugi ühtegi ala selgeks, küll aga saab õpilane selle ajaga teada, kas talle see sobib,“ jutustas koolijuht.
Ta lisas: „Rocca al Mare kooli märksõna on: kool peab olema ajast ees. Ka Kehra kool võiks olla ajast ees, kuigi on kohti, kus on väga taga, kuid koolil on jõudu küll. Raha on teisejärguline, kõige olulisem on mõtlemine ja saada tagasi usk, olla valmis tegema midagi teisiti.“

Gümnaasiumiossa vähemalt 75 õpilast
Volikogu liikmed küsisid, millal on Kehra koolis näha uue juhtkonna rakendatud muutusi. Kaido Kreintaal  selgitas,  et  kooli  tegevused järgmiseks õppeaastaks pannakse paika kevadel. Kuna tema tuli tööle augustis, siis alanud õppeaastaks enam palju muuta ei saanud, esimesed suuremad algavad järgmisest sügisest.
Urmo Sitsi uuris, kust peaks tulema gümnasistide järelkasv, kui praegu on gümnaasiumis 50 protsenti lapsi puudu.
Direktor vastas, et minimaalselt peaks gümnaasiumiosas olema 75 õpilast. Kehra kooli praeguses 9. klassis on 27 õpilast, kui sealt jätkavad pooled oma gümnaasiumis, teeb see 13-14 õpilast, kuid järgmistel aastatel on põhikoolilõpetajaid 50-60. Peale selle loodab ta, et Kehra kooli saab kutsuda Alavere, Raasiku ja Aegviidu põhikoolide lõpetajad.
„Kui meie praegusest 8. klassist jätkab Kehra gümnaasiumiosas 60 protsenti, on meil usaldus käes, kui ei tule, siis usaldust pole,“ ütles ta.
Mais seadis volikogu ülesandeks, et 1. veebruariks 2016 koostavad vallavalitsus, volikogu ja kooli juhtkond Kehra gümnaasiumi arengustsenaariumi, et saaks otsustada, kas kool peaks jätkama gümnaasiumi või põhikoolina. Nüüd arvati, et detsembriks võiks olla valmis kooli järgmise viie aasta tegevuskava, kooli saatus otsustatakse hiljemalt jaanuaris.