Raasiku vallavolikogul pole veel ühtset nägemust haldusreformist

1162

Raasiku vallavolikogu liikmed arutasid, et haldusreformist tuleks rääkida faktide ja argumentide, mitte emotsioonide põhjal.

Raasiku vallavolikogu oktoobrikuu istungil tegi volikogu esimees Ants Kivimäe ettepaneku, et haldusreformi arutamiseks võiks teha volikogu eraldi koosoleku, kui riiklikud kriteeriumid on selgunud.
Olavi Liivandi ütles novembrikuu istungil, et tuleks välja mõelda, kuhu tahetakse vallaga jõuda ja kas sinna saadaks omal jõul või mitte, ei tasuks kapselduda ainult elanike arvu kriteeriumisse, vaid mõelda, milline oleks hea elukeskkond, kus oleks vanadekodu, jalgrattateed, pargid – ei tasu loota, et valda lisandub hulgaliselt tööstust, vaid peab olema hea elada ja vaba aega veeta hoolimata sellest, kus tööl käiakse.
Helle Vaga märkis, kui iga kord volikogus teemat arutada, tekib lõpuks arusaam ja volikogu 15 liikme ühine nägemus oleks selge: „Rahval on erinevaid arvamusi, unistatakse ka nii, et Raasiku Jõelähtme valla alla, Aruküla Rae valda. Mina aga soovin, et vald jääks ühtseks.”
Vallavanem Raivo Uukkivi: „Räägitakse küll 5000, kuid sellise arvuga ei saa ükski vald omadega hästi hakkama, eriti siis, kui euro­abi kaob. Aruküla kool on punnis täis, Raasiku kooli juurdeehitust ei saa teha abirahadeta.”
Ta lisas, et Rae vallavolikogu liikmena tegi ta ettepaneku moodustada haldusreformi ajutine komisjon: „See polnud selleks, et hakata kedagi liitma, Rae vald vastab niigi kõigile kriteeriumitele. Rae vallast tuleb aga sõnum, et kui Raasiku tahab, las teeb meile ettepaneku ja põhjendab ära, miks soovitakse liituda.”
Tiina Rühka avaldas arvamust, et haldusreformist pole mõistlik rääkida emotsionaalselt, vaid läbimõeldult ja argumenteeritult, pool- ja vastuargumente kaaludes teha eraldi koosolek, mitte rääkida volikogu istungi lõpus.
Ants Kivimäe leidis, et koos­oleku võiks teha salajase hääletuse, kus valikus erinevad variandid, seejärel teemat arutada ja teha hääletus uuesti ning vaadata, kas seisukohad on muutunud.
Jako Reinaste arvates oleks aruteluks vaja mitut päeva, et selgitada, mis variandid on üldse kõne all ning kes mida pooldab – ei saa debateerida korraga 10 variandi üle, vaid vaadata igat eraldi, et selgitada head ja halvad küljed: „Muidu räägib igaüks omaette ning pole tugevaid argumente.”
Avo Möls ütles, et ainuküksi liitmine ei anna muutust, ei lahenda probleeme ning raha ei hakka automaatselt tiksuma – palju oleneb sellest, kui suure summa riik omavalitsustele eraldab.
Ants Kivimäe ütles Sõnumitoojale , et volikogul on plaanis pärast detsembrikuu istungit teha koosistumine haldusreformi aruteluks.

Eelmine artikkelKehra gümnaasiumi tulevik selgub jaanuaris
Järgmine artikkelVolikogu esimees ja Reformierakonna Kuusalu osakonna juht soovitavad MARGUS SOOMIL volikogust lahkuda