Voo­se kü­las ava­ti FRED JÜS­SI auks pink

656
Fred Jüs­si auks ava­tud pin­gil is­tu­vad TA­NEL TAL­VE Voo­se Päi­ke­se­ko­dust ja loo­du­se­me­he tü­tar MA­RI JÜS­SI, nen­de ta­ga Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR ja Voo­se kü­la­va­nem AND­RUS NI­LISK, ees is­tub Fred Jüs­sist fil­mi tei­nud JAAN TOOT­SEN.

Voo­se au­liik­me ni­me­li­se pin­gi te­gi kü­la­va­nem AND­RUS NI­LISK koos tüt­re ANETT NI­LIS­KI­GA.

Sü­gi­se esi­me­sel päe­val, 23. sep­temb­ril ava­ti Voo­se Päi­ke­se­ko­du juu­res kas­ke­de va­hel pink tun­tud bio­loo­gi­le ja loo­du­se­me­he­le Fred Jüs­si­le, kes oma sa­ge­das­tel loo­dus­vaat­lus­ret­ke­del Kõr­ve­maa­le käis vä­ga tih­ti Voo­sel.

„See pink on Voo­se ko­gu­kon­na aus­tu­sa­val­dus suur­me­he­le,“ on kir­jas pin­gi kõr­val in­fo­tahv­lil. Nu­ti­te­le­fo­ni­ga in­fo­tahv­lilt QR-koo­di­ga lu­ge­des saab kuu­la­ta Fred Jüs­si loen­gut „Loo­dus te­his­kesk­kon­nas“ Vi­ker­raa­dio Ööü­li­koo­li sar­jast.

Pin­gi val­mis­ta­ja, kü­la­va­nem And­rus Ni­lisk rää­kis, et mõl­gu­tas eel­mi­sel aas­tal mõ­tet te­ha pink ko­ju vä­lis­ter­ras­si­le. Kui rää­kis sel­lest kü­lae­lu tei­se­le eest­ve­da­ja­le Ta­nel Tal­ve­le, pak­kus te­ma, et võiks te­ha pin­gi me­he­le, kes on ol­nud nen­de kü­la men­tor Voo­se ühe olu­li­se­ma suu­na, loo­dus­tu­ris­mi aren­da­mi­sel.

„See on vä­ga hea mõ­te, sest Fred Jüs­si on siin pal­ju käi­nud. Olen emalt kuul­nud, et mi­nu lap­se­põl­ves tu­li­me va­hel sa­ma bus­si­ga maa­le, Fred Jüs­si läks siin­se­tes­se met­sa­des­se loo­dust lin­dis­ta­ma. Mi­nu mee­lest on te­ma lu­gu­sid vä­ga hea kuu­la­ta,“ üt­les And­rus Ni­lisk.
Pin­gi te­ge­mi­sel abis­tas te­da noo­rem tü­tar Anett Ni­lisk: „Sel­les pin­gis po­le üh­te­gi kru­vi ega nae­la, nii suu­re me­he jaoks po­leks see so­bi­nud, kõik on ta­pi­tud.“

Kui aru­ta­ti, ku­hu pink pan­na, kaa­lu­ti mi­tut va­rian­ti. Kü­lap­lat­si­le, kus käib pal­ju rah­vast ja on lär­mi, po­leks see kü­la­va­ne­ma sõ­nul so­bi­nud, ku­na Fred Jüs­si on loo­du­se­mees, kes ar­mas­tab vai­kust. Rah­va­ma­ja juu­res po­leks see ol­nud pii­sa­valt näh­tav. See­pä­rast ot­sus­ta­ti pink pan­na Voo­se Päi­ke­se­ko­du juur­de kas­ke­de al­la, kus päi­ke­se­loo­jan­gu ajal ava­neb And­rus Ni­lis­ki kin­ni­tu­sel ime­li­ne vaa­de.

Ta­nel Tal­ve rää­kis, et te­ma mä­le­tab Fred Jüs­si Voo­sel-käi­ke 1980nda­te al­gu­ses: „Olin um­bes kuue­ne ja pii­lu­sin onu Fre­di, kes bus­silt tu­li, kaa­sas iga­su­gu äge­dad apa­raa­did. See teh­ni­ka, mis tal oli met­sas loo­du­se­hääl­te sal­ves­ta­mi­seks, oli mi­nu jaoks nii või­mas ela­mus, et sain te­malt ju­ba too­kord raa­dio­pi­si­ku. Lõ­puks oli­me Ees­ti Raa­dios töö­ta­des kol­lee­gid.“
Ta li­sas, et Voo­se Päi­ke­se­ko­du on ehi­ta­tud na­tu­raal­se­test ja loo­dus­sõb­ra­li­kest ma­ter­ja­li­dest: „Või­bol­la se­da põ­hu­ma­ja siin ei oleks, kui ma po­leks kuu­la­nud Fre­di mõ­tisk­lu­si ini­mes­test ja loo­du­sest. Nii et kind­las­ti on tal või­b-ol­la te­ma en­da tead­ma­ta pa­nus, et sel­li­ne sääst­lik­ku elu­vii­si pro­pa­gee­riv koht on üld­se ole­mas.“

Ta­nel Tal­ve aval­das loo­tust, et Fred Jüs­si pink Voo­sel saab po­pu­laar­seks ko­haks: „Tul­ge siia, is­tu­ge, vaa­da­ke loo­ju­vat päi­kest ja kuu­la­ke Fred Jüs­si mõ­tisk­lu­si. Üks sõ­ber, kes on siin ju­ba is­tu­nud, he­lis­tas mul­le paar päe­va hil­jem ja tea­tas, et hak­kas pä­rast se­da prü­gi sor­tee­ri­ma. Nii et see pink on ju­ba oma ees­mär­gi täit­nud.“

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor mär­kis, kui suur loo­du­se­mees, vaat­le­ja ja fo­tog­raaf Fred Jüs­si on pi­da­nud oma lem­mik­ko­haks Kõr­ve­maad ja sel­le kau­nist loo­dust, mit­te Lää­ne-Ees­ti roos­tik­ke ega Lõu­na-Ees­ti kup­pel­maas­tik­ke, võiks see ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le mi­da­gi öel­da: „Ar­van, et me iga­päe­va­selt ei mõt­le, mil­li­ses ko­has me ela­me. Ka­ker­da­ja ra­ba, Val­ge­ho­bu­se­mä­gi, Kõn­nu Suur­soo ja Jus­si nõmm tun­du­vad nii ele­men­taar­sed, need on meil siin ju ko­gu aeg ole­mas. Aga nii­su­gust luk­sust ja ilu ei ole su­gu­gi kõik­jal.“

Ta kut­sus pin­gi ava­mi­se­le tul­nud rah­vast üles Fred Jüs­si moo­di te­ge­le­ma roh­kem „vil­ja­ka mit­te mi­da­gi te­ge­mi­se­ga“ ja li­sas, et sel­le te­ge­mi­seks on ka loo­du­se­me­he­le pü­hen­da­tud pink vä­ga as­ja­ko­ha­ne.

84aas­ta­ne Fred Jüs­si pin­gi ava­mi­sel ei osa­le­nud, küll aga oli ko­hal te­ma tü­tar Ma­ri Jüs­si. Ta mee­nu­tas, et Voo­se-Kül­van­du piir­kond ja Ka­ker­da­ja ra­ba tõm­basid isa va­rem igal aas­taa­jal ning Voo­se kü­la­rah­vas an­dis tal­le va­ja­du­sel lah­kelt ulua­lust.

„Eel­kõi­ge oli just sü­gis te­ma jaoks vä­ga olu­li­ne aas­taaeg. See­tõt­tu on süm­bool­ne, et ava­me sel­le pin­gi siin sü­gi­se esi­me­sel päe­val. Ai­täh tei­le tä­his­ta­mast te­ma tei­se ko­du koh­ta,“ sõ­nas ta.

Kü­la au­liik­me pink ava­ti lin­di­lõi­ka­mi­se ase­mel gru­pi­pil­di te­ge­mi­se­ga. Ta­nel Tal­ve lu­bas, et raa­mi­tud fo­to kin­gi­tak­se Fred Jüs­si­le.

Pin­gi ava­mi­se pu­hul näi­da­ti Voo­se Päi­ke­se­ko­dus tä­na­vu val­mi­nud me­nu­kat do­ku­men­taal­fil­mi „Fred Jüs­si. Ole­mi­se ilu“. Ko­hal oli fil­mi režis­söör Jaan Toot­sen, kes rää­kis fil­mi loo­mi­sest ja vas­tas kü­si­mus­te­le.