Riigigümnaasiumi taotlemise poolt olid 12, vastu 2 volikoguliiget, puudusid 5.
Kuusalu vallavalitsus esitas volikogu 28. veebruari istungile eelnõu „Riigigümnaasiumi asutamine Kuusalu valda“.
Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas eelnõu mõtet: „Anname ministeeriumile teada: kui haridusreform läheb seda teed, et tehakse riigigümnaasiumid, siis meie arvates on Kuusalu selleks parim koht ning oleme valmis tegutsema. Kõik riigigümnaasiumi kulud kannaks riik, see oleks ka väike leevendus vallaeelarvele. Kui volikogu otsustab teha haridusministeeriumile ettepaneku, võtame ühendust naaberomavalitsuste volikogudega.“
Ta märkis, et gümnaasiumide õpilaste arvuks on edaspidiseks pakutud vähemalt 250, kuid ministeerium on öelnud, et tehakse ka erisusi: „Kui Kuusallu tuleksid osad õpilased Anija, Aegviidu, Jõelähtme vallast ning Kuusalu valla ja Loksa noored, saaksime riigigümnaasiumisse 170-180 õppurit.“
Enn Kirsman küsis, kas on arutatud, milline oleks riigigümnaasiumi mõju Kuusallu allesjäävale koolile ja kas võiks püüda rajada seda praeguse koolikompleksi territooriumile.
Enn Kirsmani ettepanekul lisati otsusesse, et naaberomavalitsustega jätkuvaid läbirääkimisi juhib Kuusalu valla esindajana vallavanem, kes esitab 15. juuniks volikogule kokkuvõtte esialgsetest tulemustest.
Värner Lootsmann: „Kui riigigümnaasiumi on vaja teha, siis võiks tulla Kuusallu. Kuid see praegune otsus suurendab ebakindlust, kõigepealt peaksid toimuma arutelud, tuleks panna paika tähtajad ja siis alles otsustada. Meie teeme vastupidi.“
Sulev Valdmaa: „Kui on kiire ja tarvis teistega võidu joosta, siis on tähtis, et oleksime riigigümnaasiumi koha broneerinud.“
Urmas Kirtsi: „Me ei tea, mida arvavad Kuusalu riigigümnaasiumist Anija ja Jõelähtme valla lapsevanemad. Tegutseme selle nimel, et Ida-Harju õpilaste riigigümnaasium ei tuleks Tallinna, siis kaotavad kõik me vallad. Tahame, et praegused koolid jääksid, aga paraku tuleb muutusi.“
Kuusalu vallavalitsus saatis ettepaneku ministeeriumile.
Haridus- ja teadusministri nõunik Andres Kaarmann ütles, et see, kas tuleks ehitada eraldi kompleks või piisaks olemasoleva kooli küljes uuest korpusest, ei ole kõige olulisem: „Uus kool peab tagama piirkonna noortele Eesti tippkoolidega konkureeriva keskhariduse, see projekt on muidu juba eos hukule määratud. Soovitakin alustada arutelust, mis oleks kooli tugevused just hariduse sisu poole pealt. Hea asukoht ei saa olla ainus kriteerium, tuleb endale ja ka ministeeriumile selgeks teha, milliseid õppesuundasid tahetakse ja suudetakse Kuusalus kvaliteetselt pakkuda.“
