Vallavolikogu lükkas Kolga keskkooli-osa lõpetamise otsuse märtsisse

705

Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks küsida õpilastelt, kas nad jääksid Kolga põhikooli.

Kuusalu vallavolikogu otsustas suunata eelnõu „Kolga keskkooli reorganiseerimine Kolga põhikooliks“ teisele lugemisele. Volikogu järgmine istung peaks toimuma 13. märtsil.

Otsustamine lükati edasi, kuna tekkis diskussioon eelnõu sõnastuse ja ka üldisemalt reorganiseerimise variantide üle.

Eelnõus oli keskkooli ümberkorraldamine põhikooliks kavandatud alljärgnevalt: käesoleval õppeaastal õppetööd alustanud 10. klass jätkaks tuleval õppeaastal õpinguid Kuusalu keskkoolis, tänavune 11. klass õpiks Kolgas kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ehk veel aasta ning 2013. septembrist uusi gümnaasiumiklasse ei avataks ehk 10. klassi enam ei tuleks. Sisuliselt tähendab, et uuest õppeaastast oleks jätkanud vaid 12. klass.

Enn Kirsman tegi ettepaneku mitte kohustada volikogu otsusega praegust 10. klassi üle minema Kuusalu kooli: „See sõnastus oleks vastuolus seadusega, mis ütleb, et kooli valik on vaba. Ka ei saa me eeldada, et praegune 11. klass jätkab õpinguid gümnaasiumi lõpetamiseni, saame sõnastada, et anname selleks võimaluse.“

Ka pakkus ta, et eelnõu teiseks lugemiseks võiks vallavalitsus paluda koolil läbi viia 6.-8. klassi õpilaste seas küsitlus, kas nad jäävad põhikooli edasi õppima, kui gümnaasiumiosa enam ei ole, ning millised plaanid on haridustee jätkamisel 10. ja 11. klassi õpilastel. 

Ott Sandrak soovitas nimetada kooli mitte Kolga põhikooliks vaid Kolga kooliks.

Marika Astor märkis, et nime osas peab ettepaneku tegema kool ise.

Värner Lootsmann küsis, mis juhtus, et Kolga keskkool reorganiseeritakse, kogu aeg on kinnitatud, et gümnaasium jääb sinna.

Volikogu hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa vastas, et kooli hoolekogu tegi ettepaneku, kuna riigipoolne seisukoht on, et niisugust gümnaasiumi­osa ei rahastata.

Vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris: „Olin ise hoolekogu koosolekul. Murdepunkt oli, kui õpilasomavalitsuse juht ütles, et nad tahaksid klassiõdesid ja -vendi. Sotsiaal- ja kultuurielu on koolis oluline, seda elatakse koos klassikaaslastega, kellega suheldakse paljudel juhtudel hiljem kogu elu. Viis-kuus õpilast gümnaasiumiklassis on vähe.“

Ott Sandrak märkis, et osales samuti sel koosolekul, likvideeritava klassi lastega ei olnud eelnevalt räägitud, lapsevanematega kõneldi aasta tagasi.

Herko Sunts nentis: „Gümnaasiumi kaotamine on emotsionaalne teema. Jutt, et paneme lapse kohe mujale kooli, on suuresti hetkeemotsioon. Vaatame riiki ja seda, kuidas gümnaasium ning selle lähedal asuv põhikool hakkama saavad. Pühajärve põhikooli näide on, et saavad – põhikool asub Otepää gümnaasiumile kaks korda lähemal kui Kolga kool. Vaadates, kui palju lapsi läheb esimesse klassi Kolgas, on põhikoolil perspektiivi.“

Urmas Kirtsi lisas, et käes­oleval õppeaastal on Kolga keskkoolis 135 õpilast, põhikool jääks umbes saja õpilasega.

Kolga keskkooli gümnaasiumiosas õpib sel aastal kokku 23 õpilast: 10. klassis on 6, 11. klassis 10 ning 12. klassis 7 noort.  

Koolil küsitlus tehtud
Kolga keskkooli direktor Tõnu Valdma ütles, et vallavalitsus saatis kohe pärast volikogu istungit kaks küsimust, millele paluti 6.-8. klassi õpilastelt vastust.
Küsimused olid: kas nad jätkavad Kolga põhikoolis õpinguid, kui gümnaasiumiosa suletakse, ning kui otsustavad lahkuda, millist kooli eelistavad.

„Need, kes olid eelmise nädala neljapäeval-reedel koolis, vastasid, et ei kavatse mujale minna, ning sellega langes ka teisele küsimusele vastamine ära. Noored kinnitasid, et kodus on kooli reorganiseerimisest räägitud ning arutatud,“ rääkis direktor Sõnumitoojale.

Praeguse 10. klassi kohta sõnas ta, et kaks õpilast kavatsevad jätkata gümnaasiumiõppega. Teised otsustavad ilmselt kutseõppe kasuks.

„Noored kommenteerisid, et võtavad asja rahulikult,“ lausus Tõnu Valdma.

Kolga kooli õpilasesinduse esimees Triin Rand 12. klassist kõneles, et õpilased saavad aru, gümnaasiumiosa kaotamine on paratamatu: „Kahtlemata on kurb, mugav on koolis käia kodu lähedal, aga väikeses klassis pole õpilastel ega õpetajatel hea. Hästi raske on mõne õpilasega klassis korraldada kooli jõulupidu ja muid üritusi. Kõige keerulisem on ümberkorralduste tõttu kümnendal klassil, samas on nad mõistvad ja aimasid, et see võib tulla. Kahju, et neid otsekui solgutatakse, on küsitud, miks üldse klass avati, kui kaks viimast aastat peavad õppima mujal. Hoolekogu koosolekul ei osalenud ühegi kümnenda klassi õpilase vanemaid, tundub, et nad on käega löönud või neid ei huvita.“