Volikogu nõustus Vetla karjääri kaevandamisloa pikendamisega

1126

Vetla liivakarjäärist võib ehitusliiva kaevandada 31. märtsini 2020.

2005. aastal andis keskkonnaamet välja 10aastase kaevandamisloa Vetla karjäärist ehitusliiva kaevandamiseks. Kuna liivavarud pole ammendunud, soovis loa omanik OÜ Homeline kaevandamist jätkata veel viis aastat ehk kevadeni 2020, kuna liiva on seal veel üle 160 000 m3. Möödunud kevadel küsis keskkonnaamet loa pikendamise kohta Anija vallavolikogu seisukohta. Volikogu arutas seda mitmel istungil ning otsustas küsida ka kohalike elanike arvamust.
Pärast septembris Voosel toimud rahvakoosolekut, kus kaheldi, kas liivavarud karjääris on nii suured, kui arvatakse, otsustas vallavolikogu peatada kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise menetluse ajani, mil ettevõte on volikogule esitanud uued mõõdistamised, et saada teada, kui palju on karjääris  kaevandatavat varu, milline on veetaseme kõrgus karjääris ja ümbritsevas piirkonnas, kas kaevandatakse allpool veetaset, kuidas see mõjutab ümberkaudseid kaevusid ja veekvaliteeti.
Homeline esitas vallale OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud ekspertiisi, millest selgub, et Vetla liivakarjääri bilansiline jääkvaru oli 2013. aasta lõpus 160 700 m3 ning kuna 2014. aastal kaevandamist ei toimunud, oli mäeeraldise jääkvaru sama suur ka 31. oktoobril 2014. Koos nõlvatervikute mahuga on eksperthinnangu alusel liiva jääkvaru veelgi suurem – 176 400 m3, kuna varem, kui liiva kaevandas teine ettevõte, olevat kaevandatud varu deklareeritud rohkem, kui tegelikkuses kaevandati.
„Kuna enamdeklareeritud perioodil oli kaevandaja teine juriidiline isik, siis ei ole OÜ Homeline pidanud õigeks ka neid aruandeid parandada, seda enam, et enamdeklareerimisega ei ole kellegi huve kahjustatud ega seadust rikutud,“ on kirjas ekspertiisis.
„Kuna selle teemaga seoses oli palju emotsioone, tellis vallavalitsus ka ise kontrollmõõdistamised. Need tegi Kose Maakorralduse OÜ ning liivavaru mahtude suurusjärgud olid samad, mis eksperthinnangus,“ ütles Anija abivallavanem Urmo Sitsi.
Eksperthinnangust selgub ka, et kuna praegu on edelaosa kõige madalam koht karjääris, valgub kõrgematelt aladelt sademevesi madalamasse kohta kokku. Pärast kogu varu kaevandamist ekspertide kinnitusel sellist vee koondumist ühte kohta ei toimu ning vee võimalik ajutine esinemine karjääris toimb kaevandamisest sõltumatult ning on seotud sesoonsete põhjavee tasemete kõikumisega.
Eksperdid leidsid: „Kuna Vetla karjääris on tegu lokaalse veesilmaga, vett karjäärist välja ei juhita ning kaevandamise käigus põhjavee taset ei alandata, samuti ei takistata põhjavee formeerumist, siis ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju põhjaveele ega ümberkaudsetele kaevudele.“
Urmo Sitsi: „Allapoole veepiiri kaevandada ei tohi, põhjavesi ei tohi karjääri tungida.“
Volikogu istungil osalenud keskkonnaameti spetsialistid selgitasid, et pärast kaevandamise lõppu esitatakse kaevandajale sulgemistingimused ning siis on võimalik vajadusel nõuda ka trenaaži rajamist või muid abinõusid, et karjäär jääks kuivaks.
„Sulgemistingimustes määratakse ka, kuidas tuleb karjäär rekultiveerida ning nii nagu praegu, küsitakse ka selle kohta kohaliku omavalitsuse arvamust,“ lausus abivallavanem.
Volikogu otsustas nõustuda Vetla liivakarjäärist ehitusliiva kaevandamise loa pikendamisega kuni 31. märtsini 2020.