Kaitseministeeriumi esindajad tutvustasid Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses kohalikele turismiettevõtjatele, elanikele ja vallajuhtidele polügooni suurendamise plaani.
Kaitseväe keskpolügoon asub praegu tervikuna Kuusalu vallas. Selle suurus on ligi 12 000 hektarit, ala piirneb idast Kadrina vallaga, lõunast Tapa ja läänest Anija vallaga. Keskpolügoon asutati 2001. aasta sügisel, sellele eelnes mitmeaastane ettevalmistusprotsess, kui Kuusalu vallas viidi läbi arvukaid avalikke arutelusid ja rahvakoosolekuid.
Nüüdseks on saanud keskpolügoon ja seal toimuvad õppused ümberkaudsete külade elanike elu igapäevaseks osaks – eelkõige just müra mõttes, sest laskmisharjutuste kõmin kostab olenevalt ilmastikust mitmekümne kilomeetri kaugusele. Sageli on näha ka polügoonile suunduvaid või sealt tulevaid masinaid.
Nüüd on ärevil Anija valla turismiettevõtjad ja polügooni lähedale jäävate külade elanikud, sest kaitseministeeriumil on plaan polügoonile ohualasid juurde teha. Need ulatuksid ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale Anija valda, jõuaksid Soodla veehoidla juurde, Raudoja ja Härmakosu kanti ning Kuusalu vallas Aru ja Kosu küladeni.
Möödunud reedel, 21. märtsil toimus Anija vallas Pillapalus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses turismiettevõtjate algatusel kohtumine, kus kaitseministeeriumi kaks asekantslerit selgitasid laienemisplaane.
Kohale olid kutsutud Anija vallavanem Arvi Karotam ja volikogu esimees Jaanus Kalev ning Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Enn Kirsman. Küsimusi esitasid ja oma kogemustest seoses olemasoleva polügooniga rääkisid Indrek Herman OÜst Veematkad, Tõnu Reinvald Kuusalu vallas Suru külas asuvast Leppoja Puhkekeskusest ning Kõrvemaal ratta- ja suusamaratonide korraldaja, terviseradade arendaja Jüri Voodla.
Laienemiskaardid on esialgsed
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov ja kaitseinvesteeringute asekantsler Nele Loorents kinnitasid, et võimalikud laienemisalad on praegu kavandatud kaardimaterjali alusel, need võivad muutuda, enne planeeringu algatamist tahetakse kohalike elanikega läbi rääkida ja kokku leppida. Seetõttu ei soovinud nad ka koosolekul näidatud kaarte ajakirjanduses avalikustada, kuna nende sõnul võivad uute ohualade piirid ja asukohad muutuda.
Samas tõdesid nad, et ettevalmistustöödega on kiire, polügooni uued ohualad tahetakse seadustada 2016. aasta lõpuks või 2017 alguseks, et loodaval mehhaniseeritud pataljonil oleks ruumi harjutada ja samal ajal saaksid polügoonil õppusi läbi viia ka jalaväelased.
Jonatan Vseviov: „Venemaa on suurendanud oma sõjaväe suutlikkust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Meie kaitsevõimekuse tõstmisega seotud plaanid on arvestanud selle ohuga pidevalt, aga kui Vene eriteenistused olid Krimmis, sai selgeks, et me ei ajanud niisama juttu. Eesti kuulub NATOsse, oleme koos liitlastega loomas mehhaniseeritud pataljoni, mille jaoks jääb keskpolügoon kitsaks. Pataljoniharjutuste jaoks on vaja suurendada ohualasid.“
Ta selgitas, et ohualas ei toimu küll laskmisi, aga sinna võib sattuda sihtmärgist mööda läinud laskemoona, seda juhtub ohuala kaugemas osas üsna harva, aga see on teoreetiliselt võimalik. Samas kindlasti mõjutavad õppused lähialadel ettevõtlust ja kohalike inimeste elu sealt kostva müra tõttu, ka ei tohi neil aladel lahinglaskmiste ajal viibida.
Et nö vabaduse hääl ei kostaks nädalavahetustel
Koosolekut juhtinud Indrek Herman firmast Veematkad sõnas, et Eesti kaitseväge tuleb tugevdada ning riiklikud huvid on erahuvidest kõrgemad, kuid õppused võiksid toimuda sesoonselt, tööpäevadel, mitte nädalavahetustel: „Keskpolügooniga lubati, et nädalavahetustel seal ei toimetata. Aga kaitseliitlased harjutavad ja paugutavad polügoonil just nädalavahetustel. Kas ei saaks nii, et see niiöelda vabaduse hääl kostaks teisel ajal, mitte siis, kui Aru, Kosu, Härmakosu, Raudoja inimesed on kodudes ja õues?“
Jonatan Vseviov lubas, et õppuseid on võimalik ajatada, laskmiste harjutamine toimuks umbes 90 päeval aastas: „Hollandlased käisid siin äsja oma tehnikaga, nende CV90 tekitatav müra on paari kilomeetri kaugusel sama tugev, kui on liiklus- või tööstusmüra. Laskmised oleksid sügisel ja talvel sel ajal, kui inimesi käib metsas vähem. Teedele pannakse tõkkepuud ja sildid, tagada tuleb kohalike inimeste teavitamine. Külade vahel tahame lahingmasinatega sõita võimalikult vähe.“
Suusamaratonide korraldaja Jüri Voodla: „Oktoobrist poole detsembrini meil suusamaratone Kõrvemaal ei toimu, ka enam märtsis mitte. Kui saaks kindluse, et maratonide ajal pole need alad õppusteks kinni.“
Nele Loorents: „Koostöö kohalikega on vajalik, mida selgemalt teame inimeste ootusi, seda paremini oskame planeerida. Mööndusi on võimalik teha mõlemalt poolt, ei välista, kui näiteks novembris on maraton, saab kokku leppida, et see toimub.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi toonitas, et uute ohualade naabrusesse jääb umbes 3000 elanikku. Polügoonilt kostev müra muudab elukvaliteeti, viimasel ajal toimunud õppustega, ka nüüd koos lahinghävitajatega läbiviidavate harjutustega kaasnev müra kostab keskpolügoonilt Kiidu ja Hara laheni.
Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman lisas, et kuuldud lubadused ei veena. Ta oli siis Kuusalu vallavanem, kui 1999. aastal keskpolügooni planeeriti. Kui polügooni detailplaneering kinnitati, lubas ministeeriumi tookordne kantsler Indrek Kannik, et sellest alast piisab ja kogukonda hakatakse õppustest hästi informeerima. Tegelik elu pole päris nii läinud.
Polügooni läheduses elavate talude inimesed kõnelesid, kuidas teedele unustatakse tõkkepuud ette ka pärast õppuste lõppu. Sõidetakse masinatega eramaadel. Leppojal lõhkusid hollandlased ligipääsutee, ehkki see tehti kiiresti korda. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et rikkumistest tuleb alati teada anda.
Küsiti veel, kas uutel ohualadel hakatakse samuti puid massiliselt maha võtma, nagu tehti keskpolügoonil.
Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ohvitser, major Arti Levandi selgitas, et lagedaks tuli võtta polügoonil see ala, kuhu mürsud langevad, et näha, kas ja kuidas need lõhkevad.
Indrek Hermani küsimusele, kas digiajastul ei võiks juba harjutada laseri või muude alternatiivsete tehniliste vahenditega, vastas major Levandi, et need tulevad, aga tänu nendele saabki lubada, et laskmistega lahingharjutused hakkavad olema 90 päeval aastas, valdavalt sügisel, talvel ja kevadel.
Anija volikogu esimees Jaanus Kalev rõhutas, et omavalitsustel peab olema polügooni osas lepingupartner, et saaks üksteise tegemisi kontrollida.
Anija vallavanem Arvi Karotam uuris, kas 1. juulist jõustuv uus planeerimisseadus annab ministeeriumile võimaluse teha polügooni kohta otsuseid hoolimata kohalikest elanikest ja omavalitsustest.
Nele Loorents: „Uus seadus võimaldab otsustada riiklikest huvidest lähtuvalt, aga eelnev protsess jääb samaks, ettevalmistus peab käima koostöös kohalike inimestega. Lähema paari-kolme kuu jooksul tulevad meil polügooniga piirnevates valdades veel mitmed kohtumised.“