Kaitsevägi valmistub jalaväe lahingumasinate kasutuselevõtuks

3153
Jalaväe lahingumasin CV90. Foto Ardi Hallismaa

Kolonelleitnant Aron Kalmus, 1. jalaväebrigaadi ülem

Eesti valitsus on otsustanud luua kaitseväele soomusmanöövervõime, mis tähendab jalaväe lahingumasinate, neid toetavate soomukite, liikursuurtükkide ja tulevikus võimalik et ka tankide kasutuselevõtmist. Eesti soomusväe keskuseks saab 1. jalaväebrigaadi kodu Tapal.
Möödunud sügisel Eestile Hollandist hangitud jalaväe lahingumasinad CV90, mis hakkavad meie kasutusse jõudma järgmisel-ülejärgmisel aastal, tähendavad olulist arenguhüpet kaitseväe jaoks. Samas eeldab see ka täiendavate tingimuste loomist, et oleks tagatud soomusmanööverüksuste piisav väljaõpe. Ükski hea talumees ei osta traktorit garaaži konutama, masin peab võimalikult palju põllul tööd tegema. Samamoodi ei hangi me jalaväe lahingumasinaid riviplatsi servale seisma, vaid Eesti aktiivseks kaitsmiseks, mis tähendab pidevat harjutamist.
Mastaapsemaid harjutusi ja lahinglaskmisi hakkame CV90-tega jätkuvalt läbi viima kaitseväe keskpolügoonil. Sealseid väljaõppevõimalusi on aastate jooksul pidevalt täiustatud ning polügooni arendamine jätkub ka tulevikus. Keskpolügoon on üks olulisi põhjusi, miks just Tapast saab soomusväe keskus.
Samas tuleb arvestada, et ka keskpolügoonil tuleb läbi viia muutusi. Polügooni piire ei ole kavas muuta, väljaõppeala jääb ka tulevikus eeldatavalt sama suureks, kui ta praegu on. On ju näiteks keskpolügooni läänepiiriks suuresti Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja idapiiriks Ohepalu looduskaitseala, mille kaitse-eeskirjad ei võimalda väljaõppe läbiviimist. Küll aga on praegu planeerimisel võimalus võtta keskpolügoonil kasutusele täiendavad laskekohad raskerelvastuse ja soomustehnika jaoks, mis tähendab ohualade  laienemist  laskmiste ajal.
Uusi laskekohti on vaja, kuna me võtame kasutusele uued relvasüsteemid, eelkõige jalaväe lahingumasinate kiirlaskekahurid, aga tulevikus võimalik et ka tankid, mis vajavad lahinglaskmiseks erinevaid tingimusi. Praeguste võimalustega saaksime osadest relvadest tulistada piltlikult öeldes vaid ühe   koha   pealt   ja   ühe   sihtmärgi pihta. Kuid korralik väljaõpe eeldab, et meie laskurid saaksid kogemust erinevates lasketingimustes, nii paigal olevast kui liikuvast masinast tulistamisel ning erinevat tüüpi moona kasutamisel mitmesugust laadi sihtmärkide pihta.
Uute laskekohtade loomine tähendaks ka, et sihtmärkide pihta hakataks tulistama erinevatest suundadest. Seetõttu tuleb laiendada seniseid ohualasid nii, et need ulatuksid üle praeguse keskpolügooni piiride. Ohuala tähendab piirkonda, kus laskmiste ajal ei või viibida, kuna on teoreetiline võimalus, et sinna võib sihtmärkide juurest lennata laskemoona, kuid märkimisväärseid keskkonnakahjustusi suure tõenäosusega ei teki. Ohualale oleks suletud juurdepääs ainult laskmiste ajal ning suletud oleks ainult konkreetse kasutatava laskesuuna ohuala.
Praegu töötavad kaitseväe ja kaitseministeeriumi eksperdid koos keskkonnaameti spetsialistidega välja täpsemaid võimalike ohualade piire. Eesmärk on ühelt poolt tagada sajaprotsendiline ohutus kõrvalseisjatele, teisalt aga võimalikult vähem mõjutada inimeste harjumusi selles piirkonnas looduses käia. Planeerimine lähtub eeldusest, et ohualasid hakkaksime lahinglaskmisteks sulgema eelkõige aktiivse väljaõppeperioodi ajal oktoobri lõpust aprillini, tööpäeviti ja valdavalt tööajal.
Seoses soomusmanöövervõime arendamisega ja vajadusega suuremate üksuste koostööd harjutada on esile kerkinud ka vajadus uue täiendava harjutusvälja loomiseks. Keskpolügooni ala jääb liiga väikeseks kompaniist suuremate üksuste kokkuharjutamiseks, samuti on vajalik harjutada koostööd siin paiknevate liitlaste üksustega või paralleelselt läbi viia erinevaid harjutusi. Praegu on kaalumisel uue harjutusvälja alana Soodla veehoidla ümbrus, mis osaliselt on kunagine nõukogude-aegne tankodroom. Ka praegu käivad kaitseväelased neil aladel harjutusi läbi viimas.
Tulevane võimalik harjutusväli, mis oleks umbes 4000 hektari suurune, asuks valdavalt väljaspool looduskaitsealasid. Tegu on suuresti riigimaadega, kus ei ela püsielanikke. Eestis ei ole teist samaväärset ala, mis oleks piisavalt lähedal soomusvägede keskusele Tapale ja keskpolügoonile. Ühtlasi on kaalumisel võimalus, et võimaliku Soodla harjutusvälja ning keskpolügooni alad ühendataks omavahel soomukite liikumiskoridoridega, mille kaudu saaks rasketehnikaga liikuda ühelt alalt teisele otse, ilma maanteid koormamata. Koostöös keskkonnaameti spetsialistidega otsitaksegi võimalusi selliste soomukiteede rajamiseks.
Kindel eeltingimus kaitseväe tegevuseks selles looduskaitsealade piirkonnas on, et riigikaitseliste ja looduskaitseliste eesmärkide vahel peab valitsema tasakaal ning olulist negatiivset keskkonnamõju ei tohi kaasneda. Pigem otsitakse võimalusi, kuidas elukeskkonna väärtust tõsta kaitseväe sekkumise abil. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas kaitsevägi saaks kaasa aidata Eestis unikaalse Jussi nõmme säilitamisele.
Uute harjutuskohtade kasutuselevõtmisel tuleb paratamatult ohutuse tagamiseks piirata kõrvalseisjate juurdepääsu neile aladele väljaõppe   läbiviimise   ajal.   Looduskeskkonnale mõjuvad sellised piirangud pigem hästi, nii Eesti kui paljude teiste riikide kogemusel on just piiratud juurdepääsuga relvajõudude harjutusväljadel haruldased kooslused paremini säilinud. Kuid paratamatult põhjustavad ajutised piirangud ebamugavusi neile, kes on harjunud Põhja-Kõrvemaal matkamas, suusatamas, seeni ja marju korjamas või jahil käima.
Seetõttu on juba praegu seatud eesmärgiks, et täiendavate harjutusvõimaluste planeerimisel arvestataks lisaks keskkonnale ka inimeste vaba aja veetmise võimalustega. Õppe- ja ohualadele oleks piiratud juurdepääs vaid siis, kui neil käib tegevus ning samuti piirame õppuste läbiviimist piirkonna intensiivseks puhkuseks kasutamise perioodidel.
Praegu ei ole veel langetatud otsuseid täiendavate harjutusalade arendamiseks, me oleme mõtte­arenduse ja seotud osapooltega plaanide tutvustamise etapis. Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja keskkonnaameti spetsialistid on käinud esialgseid plaane tutvustamas piirkonna vallajuhtidele, samuti  räägime  läbi  nii  RMK,  jahi­seltside, kohalike ettevõtjate ja kogukondadega ning looduskaitsjatega. Meie eesmärk on anda oma plaanidest varakult teada, et oleks võimalust neid vastavalt saadud tagasisidele vajadusel kohendada. Samuti saavad teised osapooled teha oma ettepanekuid ja arvestada tulevikuplaanides sellise võimalusega.
Kaitseväel seisab ees ülesanne arendada välja soomusmanöövervõime, mis ühelt poolt tugevdab meie riigi kaitsevõimet märkimisväärselt, teisalt aga nõuab senisest suuremat panust väljaõppe tagamiseks. Kaitsevägi teeb omalt poolt kõik võimaliku, et hoida meie keskkonda jätkuvalt kaitstuna ning võimalikult vähe häirida nii kohalikku majandustegevust kui puhkajaid. Eelkõige saab lahendusi leida koostöös ja teineteisega rääkides. Loodan jätkuvalt heale koostööle 1. jalaväebrigaadi ja kohaliku kogukonna vahel.