Tulundusühistu (TÜ) Virve Vesi juhatus saatis 23. veebruaril Kuusalu vallavalitsusele teate, et Virve Vesi lõpetab oma puurkaevust vee andmise Hara piirkonnas asuvatele tarbijatele 12 kuu pärast. Arvestades, et veevarustus on elutähtis teenus, on lõpetamise täht-aeg määratud ja tarbijaid sellest eelnevalt teavitatud vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele, selgitatakse teates.
Samal päeval, 23. veebruaril said Hara küla 13 kinnistu omanikud e-postiga ja kaks omanikku paberkirjaga teavituse veeteenuse pakkumise lõpetamisest aprillis 2023. Teavituses on kirjas, et Hara küla poolne veetrass ei kuulu TÜ Virve Vesi omandisse, veevarustuse tagamine selles piirkonnas on Kuusalu valla ülesanne ning ühistul puudub teadmine, kuhu trassid peale Virve küla lähevad ning kes ja kuidas tarbib.
„Virve Vesi TÜ-l on valida kaks suunda, kas laieneda või jääda oma põhikirjalise tegevuse juurde, põhikirja järgi teenindab Virve Vesi TÜ Virve küla elanikke,“ on öeldud teavituses.
Samas on lisatud: „Anname endast parima, et leida koos vallaga kõigi osapoolte vajadusi katvat lahendust. Kinnitame, et kuni probleem on lahendamisel, siis keegi ilma veeta ei jää.“
Kuusalu valla haldusspetsialist Peeter Narusk kinnitas, et on hakanud Virve küla ja osa Hara elanike veeprobleemiga aktiivsemalt tegelema. Ta on kohtunud eri osapooltega ning tuleb leida lahendus.
Rajati KIKi ja valla toel
2000ndate alguses ehitas tookordne Loksa vald Mohni saare kinnistu müügist saadud raha eest küladesse uued pumbajaamad ja pani veetorustiku. Veesüsteemid anti külades selle tarbeks asutatud ühistute hallata. Külades veemajandusega tegelema asunud MTÜde või TÜdega liitumiseks maksid kinnistuomanikud liitumistasu.
TÜ Virve Vesi loodi 2002. aastal, kui veetrasside ehitamiseks saadi toetust KIKist ja vallalt. Trasse rajati kolmes jaos, tarbijate liitumistasu oli 10 000 eurot. Kokku on Virvel praegu 3,8 kilomeetrit veetrasse ja tarbijaid 30 ringis ning osa külast on veel ilma trassiveeta.
Naaberkülas Haras ehitati puurkaev ning veetrassid Loksa valla ja liitujate rahastusel. Kuna Hara küla on pikk, algab Loksa lähedalt ja kulgeb mitu kilomeetrit kuni Hara sadamani, jäi Virve küla poolne ots Hara küla veevärgist välja.
Hara küla Virve poolsesse otsa ja kuni sadamani rajati Kuusalu valla tellimusel torustik kolm aastat pärast Loksa ja Kuusalu valla ühinemist, 2008. aastal. Kuusalu valla eelarvest eraldati tookord ehitustöödeks 311 446 krooni ehk 19 905 eurot. Hara kinnistuomanike liitumistasu oli 5000 krooni. Virve veesüsteemi on vald rahaliselt panustanud veel aastal 2013, kui Virve Vesi TÜ sai vallaeelarvest investeeringuraha 2724 eurot pumbajaama veepuhastussüsteemide filtrite rekonstrueerimiseks.
Lahendust on otsitud üle kahe aasta
Virve Vesi TÜ juhatuse liige Mihkel Velström rääkis Sõnumitoojale, et veevarustuse probleemidele hakati lahendust otsima rohkem kui kaks aastat tagasi. Ühistu esindajad on kohtunud Kuusalu vallavanemate, keskkonnaspetsialisti ja ka Kuusalu Soojuse juhiga, telefoni teel rääkinud Hara sadama ja MTÜ Hara Vesi esindajatega, ent seisukohti pole õnnestunud lähendada.
Tema sõnul teeb Virve veetarbijaile muret, et kevadel ja suvel on nii Virve kui Hara külas rohkem rahvast, suurenenud veetarbimise korral ei suuda Virve pumbamaja veepuhastussüsteem enam tagada kvaliteetset joogivett. Teenindama tuleks hakata ka Hara sadama suuremahulist projekti – sadamas on valminud teenindushoone koos restoraniga. Vaja oleks täiendavaid investeeringuid, aga ühistul pole selleks võimekust.
„Virve puurkaevuga ühendatud torustikku Haras ei ole ühistule üle antud, projektid puuduvad, meil pole selles osas õigusi ega kohustusi. Tagantjärele saaks võibolla dokumentatsiooni korda teha, aga see on kulukas, ametlikke dokumente pole. Vallavalitsus on andnud Hara sadama laienemisloa ja vald peaks leidma ka sealse veevarustuse osas lahenduse. Virve Vesi üldkoosolek otsustas, et meie läheme väiksemaks tagasi, oma küla piiridesse,“ kõneles ta.
„Kuna vallamajast öeldi, et lahendage omavahel, siis võtsime appi juristi ja selgus, et temal on teine arvamus kui valla ametnikel. Juristi abil koostatud kirja saatsime vallavalitsusele. Saan aru, et me otsus teeb olukorra keeruliseks, aga eesmärk pole vastuolu tekitada, vaid asi korda saada.“
Hara tarbijad pole MTÜ liikmed
Hara Sadam OÜ juht, varem aastaid TÜ Virve Vesi juhatusse kuulunud Tarvi Velström tõdes, et Virve külas on Hara poolse veetrassi kinnikeeramisest räägitud aastaid: „Veesüsteem on rajatud KIKi, valla ja tarbijate ühisrahastusel. Kui aastal 2000 alustasime Virvel puurkaevu ja trasside rajamisega, olid kõik liitujad siiralt rõõmsad. Hara poolse trassi ehitusprojekti arvutus näitas, et renoveeritud pumpla tagab veega normaalse varustatuse.“
Ta meenutas, et Hara tarbijad soovisid astuda TÜ Virve Vesi liikmeks, ühistu liikmed ei olnud sellega nõus. Seetõttu pole saanud Hara poolsed tarbijad ühistu tegemistes kaasa rääkida. Samas on nad maksnud liitumistasu ja vee eest ühistule aastamaksu, mis on mõlemal poolel võrdne.
„Kinnistutele tuleks panna veemõõdikud, see vähendaks tarbimist. Jääb selgusetuks, miks otsustati osadele vee andmine lõpetada,“ märkis ta.







