Laupäeval, 24. juulil tähistas Virve rahvas küla esmamainimise 435. aastapäeva.
Virve küla keskel seisab nüüd tee ääres silt, millel ühel pool kirjas Koljuots ja Jaapan ning teisel pool Kiviots ja Hiina. Küla kirjaliku esmamainimise 435. aastapäeva tähistamine algas laupäeval sildi avamisega. Katte eemaldasid Tõnis Velström, kelle maale on silt pandud, ja Rannes Adamson, kelle abiga sildid valmis tehti.
Külavanem Jaan Velström rääkis, et silt tähistab piiri küla vanema ja uuema osa vahel. Põhjapoolne Koljuots on varem asustatud, Kiviotsa talud tekkisid hiljem. Koljuotsa jääb ka kunagine kabeli koht. Rahvasuus hakati hilisemal ajal ühte poolt külast kutsuma ka Jaapaniks ja teist poolt Hiinaks.
Külavanem luges sildi avamise järel rannakeeles ette naljalugusid nii ühe kui teise külapoole inimestega juhtunust.
Heli Kendra kõneles küla keskel Virve ajaloost. Esimene kirjalik märge külast on Riia arhiivis asuv dokument adramaa revisjonist, kaardile on märgitud 8 talu asukohad.
Uue sildi juurest kõnniti külaplatsile, kus heisati küla vastvalminud lipp. Autor Rannes Adamson selgitas, et lipul on kompass kui ajaloo sümbol – paljud külaelanikest olid meremehed, kompassiga mindi merele ja tuldi merelt. Jaan Velström lubas, et külaplatsile pannakse ka teine lipumast, et pidude ajal heisata nii riigilipp kui ka küla lipp.
Pidupäeva juhtinud Epp Velström ja Rasmus Kolts jagasid igale taluperele väikese külalipu. Ka said osad pered kätte peremärgid, mille valmistasid nädal varem juubeli puhul külla kutsutud sepad Vana-Vigalast. Pered tellisid seppadelt põletusmärgi oma ajaloolise peremägi kujutisega või kujundasid endale peremärgi, kui seni seda polnud.
Virve külas on peremärgid au sees. Mitmes talus leiab neid vanadelt kalapüügivahenditelt ja tööriistadelt. Külarahvale tutvustamiseks koostas Virve Külaseltsi liige Ene Velström A4 formaadis väljatrükina ülevaate Virve peremärkidest. Hobikeraamik ja pedagoog Anu Parts, kes käib Virve külas suvitamas, tõi aastapäevapeole müügiks küla peremärkidega keraamilised topsid.
Külapidu jätkus näidendiga „Koduoidajad“, mille kirjutas ja lavastas endine külavanem Maila Velström. Näidendis kajastatakse 1950ndate aastate algusaega ning tõestisündinud juhtumisi ja ütlusi tollest ajast.
Ema mängis Epp Velström, isa Kaido Luik, vanaisa Jaan Kivik, naabrinaist Ene Velström, perelaste rollis olid Rasmus Kolts, Liisa Velström, Merilin Adamson, Mirtel Luik, Mirtel Velström, Eva Velström, Hanna Velström. Teiste külalastena tegid väikese etteaste Jaagupi, Aarde ja Rasi talude lapsed koos oma emadega. Vahepalad esitas Heli Kendra akordionil ja viiulil.
Maila Velström rääkis Sõnumitoojale, et proove hakati tegema külaplatsil pärast jaanipäeva, kokku saadi enamasti kaks kord nädalas. Suuremad lapsed tulid proovi iseseisvalt, väiksemad koos emade ja nooremate õdede-vendadega, kes mängisid külalapsi.
„Näitemängu oleme Virvel varem teinud ja lapsed on külapidudel ikka esinenud, kuid nii paljude lastega pole näidendit minu teada tehtud,“ lausus Maila Velström.
Enne, kui lavale tuli nimekaimu, Kihnu Virve pereansambel, tutvustas Veronika Nuter rannakeelset mängu „Kivi kotti!“ ja esitati Virve külale pühendatud laule. Aastapäevapeo lõpetas simman plaadimuusika saatel. Virve Külaselts sai kohaliku omaalgatuse programmist aastapäeva tähistamiseks toetust 2070,70 eurot.
Virve külas oli Eesti Vabariigi ajal enne viimast suurt sõda 38 talu. Nõukogude ajal oli Virve piiritsoonis, küla hakkas elanikest järjest tühjaks minema. Praegu on Virvel 40 hoonestatud kinnistut ja kahele kinnistule hoonet veel ehitatakse. Rahvastikuregistri järgi on sissekirjutusega elanikke jaanuari alguse seisuga 18. Koroona tõttu elati paljudes majades ka talvehooajal, suvel on külas väga palju rahvast.