Virve küla ettepanek – Lahemaal eelistada kohalikke rannakalureid

1268

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu avalikul arutelul ärgitati külasid moodustama koostöökogu piirkondlikke sektsioone.

Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Riina Kotter tegi mai alguses Kolgaküla rahvamajas toimunud koosolekul ülevaate kaitse-eeskirja projekti Harjumaalt esitatud ettepanekutest. Rahvuspargi maaomanikelt saadi kokku 64 ettepanekut, umbes pooled neist Kuusalu vallast.

Kuusalu vallavalitsuse üks ettepanek oli seotud tsoneeringute kaardiga. Koos uue eeskirja versiooniga jõudis vallamajja kaart, milles oli piirangu- ja sihtkaitsevööndite värve ja mustreid raske eristada. Ka piirikirjeldused olid raskesti arusaadavad.

Valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis lisas, et maa-ameti kodulehel võiks Lahemaa rahvuspargi kõigi maatükkide kohta olla andmed neid puudutavate piirangute kohta: „See on suur töö, aga inimestel on tähtis teada, millised piirangud temale kuuluvale maale laienevad. Et klikkides oma kinnistule, saaks aru, kus on võimalik ehitada ja kus mitte ning mida veel võib ja mida ei või. Piirangud võiks olla valdkondade kaupa – ka kalapüük, jahindus ja nii edasi.”

Riina Kotter ütles, et maa-ameti kaardirakendusse kantavatel kihtidel on kaitseala tsoneeringud selgesti loetavad, avalikustamise ajal kasutatud kaardipildid olid liiga kirjud ja arusaamatud. Samas tõdesid keskkonnaspetsialistid, et kõiki piiranguid sel viisil maa-ameti kaardile pole lähiajal kavas lisada, selleks on vajalik välja töötada tehnilised lahendused.

Mitu ettepanekut oli Virve külast. Nendele vastasid spetsialistid külakoosolekul.
„Virves käik oli väga positiivne kogemus,” kiitis Riina Kotter. „Leppisime kokku, et küla moodustab Lahemaa rahvuspargi koostöökogu piirkondliku sektsiooni ja valib koostöökogu juhtgruppi oma esindaja.”

Pikemat arutelu põhjustas Kolgakülas Virve küla ettepanek eelistada harrastuskalurite kalapüügilubade väljaandmisel rannakalanduse traditsioone ning anda neid rahvuspargis vaid kohalikele elanikele.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Roland Müür kommenteeris, et praegu on väljatöötamisel Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskiri ning sinna on plaan vastav punkt sisse kirjutada: „Juristid ei taha sellise erisusega leppida, aga püüame selgitada. Säte oleks, et teatud piirkondades saaksid kalastuskaardi merel püüdmiseks eelisjärjekorras need, kes on kohalike elanikena registris.”

Riina Kotter: „Virves pakuti ka, et Lahemaal võiks lubada traditsioonilisi püügivahendeid.“  

Harju-Järva-Rapla regiooni looduskasutuse spetsialist Andres Järve lausus, et suur asi oleks seegi, kui saaks püügilubade osas eelistada kohalikke.

Kultuuriväärtuste spetsialist Ave Paulus märkis, et ka looduslike koosluste hooldamistööde läbiviijatena võiks eelistada rahvuspargi elanikke.

Ennu Tšernjavski Vanakülast oli sellega päri – praegu tehakse hanked nii, et tööd tellitakse odavamalt pakkujalt, kes võib olla hoopis mujalt.

Taas tuli kõne alla Nõmmeveski endise hüdroelektrijaama rajatiste küsimus. ASi Raju tegevjuht Andres Õis tegi ettepaneku, et 8. maile kavandatud  kohtumisel keskkonnaametis osaleksid ka Kuusalu vallavalitsuse esindajad: „Enne seda võiksime koos käia Nõmmeveskil ringi ja vaadata, millised liigid seal on ja mis töid peaksime nende kaitsmiseks kavandama. Tahaks positiivset koosolekut, nagu oli Virves. Praegu tundub, et aetakse lihtsalt kiusu.”

Keskkonnakaitsjad vastasid, et enne koosolekut pole kohapeal käimiseks aega. Nüüdseks on Tallinna-kohtumine keskkonnaameti kontoris ära olnud, Andres Õis rääkis Sõnumitoojale, et keskkonnaametnikud olid jätkuvalt seda meelt, et elektrijaama taastada ei või, kuna praegu kehtiv seadusandlus seda ei võimalda. Pikemalt kajastame elektrijaama teemat siis, kui on toimunud kohtumine ka Nõmmeveskil kohapeal.

Veel oli koosolekul pikemalt jutuks küsimus, kas lugeda nüüdseks võsastunud endisi niite ja heinamaid metsaks, kui sinna on kasvanud suured puud ning maa praeguseks katastris kirjas metsamaana. Nende mahavõtmine lageraiena on rahvuspargis keelatud.

Riina Kotter tõdes, et see teema tuleb põhjalikult läbi vaadata. Teisedki keskkonnakaitsjad kinnitasid, et Lahemaal tahetakse taastada endisi looduslikke rohumaid, mis on metsastunud, ning tuleks leida lahendus.

Koosoleku lõpus rõhutas kaitse planeerimise spetsialist, et külad võiksid moodustada piirkondlikke sektsioone.

Teda toetas Andres Järve: „Oleme ametnikena samasugused inimesed, eeldame ja tahame oma töös parimat, aga võime eksida. Koostöö küladega on oluline, meid huvitab, mida kohalik rahvas arvab.”

Üleskutset on juba järginud Eru lahe Rannarahva Selts, kel on lähiajal kavas moodustada Pärispea poolsaare piirkondlik sektsioon ja valida koostöökogu juhtgruppi oma esindaja.

Kaitse-eeskirja kohta tehtud kõigi ettepanekute ja neile lisatud kommentaaridega on võimalik tutvuda internetis Lahemaa rahvuspargi kodulehel.