EV 100 töörühm Kolgakülas – riigi juubel on me endi teha

1394
TIIT PRUULI: „ Et EV sünnipäev jõuaks igasse külasse ja talusse.”

Ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 saavad saja-aastaseks Eesti Vabariik ja paljud organisatsioonid ning asutused.

Kolgakülasse rajada spordikeskus, Kuusalu kalmistul asuv Vabadussõja ausammas teha korda, korraldada Vabadussõja näidislahing koostöös ajalooklubiga Front-Line, kinkida Eesti rahvale parem riik, teha külad korda, istutada tammed Eesti riigi piirile, kinkida kõigile taludele lipumastid või lipuvärvides viirud, teha Kosele kiigepark ning panna küladesse talude sildid, kui neid veel pole.
Need olid ideed, mida pakkusid Kolgaküla rahvamajja EV 100 juubeliaktsiooni „Teeme Eestile kingitusi“ mõttetalgutele kogunenud, kui neil paluti 100 sekundi jooksul kirja panna, mida võiks riigi sünnipäeva puhul ära teha.
Riigikantselei juurde moodustatud EV 100 juhtrühm käib kingituste tegemise aktsiooni tutvustamas kõigis maakondades. Kuna Harjumaa on suur, otsustati korraldata kaks tutvustusüritust – Ida-Harju rahvale räägiti juubeliplaanidest Kolgaküla rahvamajas.
Jaanus Rohumaa, kes juhib EV 100 korraldustoimkonda, kommenteeris: „Vabadussõja ausamba kordategemine Kuusalus on iseenesestmõistetav.“
EV 100 toimkonnas ettevõtjate kaasamisega tegelev Tiit Pruuli luges nutitelefonist ette ajaloolise fakti – 1870. aastal loodi Kuusalu puhkpilliorkester, kus oli neli meest. Esimesed pillid aitas osta pastor Kentmann.
Tormise-seltsi tegevjuht Ulvi Rand lausus seepeale, et orkester tähistab sügisel 145. sünnipäeva.
Tiit Pruuli: „See on sama, mida me tegemas oleme. Püüame kokku viia inimesed, kellel on ideed ja nad kirjutavad, mida elluviimiseks on vaja – kas töövahendeid, raha, abikäsi. EV 100 portaalis saab kirja panna, millist kingitust tahetakse teha. Teiselt poolt leiame ettevõtteid ja rahastajaid, kes on valmis  aitama.  Idee  on,  et  igaüks annaks riigi juubeliks oma panuse.“
Peaministri nõunik Toomas Kiho selgitas, miks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine on venitatud kolmele aastale. See võib tunduda pikk aeg, aga on periood, kus on tulekul paljud 100ndad sünnipäevad. Aprillis 1917 liideti eestlaste asuala üheks haldusüksuseks, järgnevad riigi iseseisvumine,  ministeeriumide loomised, kaitseväe ja Kaitseliidu sünd, Vabadussõjaga seotud tähtpäevad kuni Tartu rahu sõlmimiseni 1920. aasta veebruaris.
„Juubeliürituste raames saab ära teha asju, mida muidu ei võtaks ette. Kutsume üles riigiasutusi, MTÜsid, ettevõtteid ja üksikisikuid, andke teada oma kingiideest või panusest ja lisage see EV 100 portaali. Kohe on sinna tulekul ka sündmuste kalender. Kingituse väärtust ei määra rahaline hind, vaid sisu.“
Jaanus Rohumaa lisas: „Kingituste tegemisel peaksime pidama silmas lapsi ja noori. See juubel võiks meelde jääda kui midagi head,   mis   tegi   elu   Eestis   pare­maks.“
Käimas on aktsioonid „Igale lapsele oma pill“, kus muusikakoolid andsid teada, milliseid pille oleks vaja. Pillide soetamiseks on saadud riigilt raha, omaosaluse tasuvad vallad. Kodukandi ettevõtetel on võimalus toetada oma piirkonna lapsi pillide ostmisel, kui riigi raha ei jätku. Ka lionsid on lubanud toetada.
Koos muinsuskaitseametiga on käivitatud „Eesti 100 aaret“ – inimesed pakuvad paiku, mis on nende jaoks olulised, eksperdid vaatavad üle ja väljavalitud kohad pannakse rahvahääletusele.
Koostöös liikumisega Kodukant algatatakse aktsioon „Igas külas oma pidu“. Arhitektide Liidu toel viiakse suuremates keskustes läbi programm „Hea avalik ruum“.
EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril toonitas: „Eesti riik oleme meie. Kingitus peaks olema selline, mis teeb meele rõõmsaks. Innustame tegema ühiskingitusi. Portaalis on praeguseks kirjas 16 kingitust. Liituge portaalis uudiskirjadega, mida teeme kolmes keeles. Tulekul on logo konkurss. “
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Lööme Eestimaa juubeliks niiöelda lille. Kuusalu vallavalitsusel on idee korraldada majade ülevärvimise aktsioon koostöös värve turustavate firmadega.“
Jaanus Rohumaa: „Milliseks riigi juubel kujuneb, ongi meie endi teha.“
Toomas Kiho lausus kohtumise lõpetuseks: „Kolgaküla rahvamaja taastamine pärast põlemist on muljetavaldav ja annab tunnustust, et teie seas on tugevaid tegijaid. Aitäh teile selle eest!“