VILMAR SAKS jäädvustab pintsliga Aruküla elu

1121

Harrastuskunstnik VILMAR SAKS on Arukülas elanud üle 60 aasta.


VILMAR SAKS ja paari aasta eest tehtud maal Aruküla kunagisest raudteejaamast.

Aruküla raamatukogus oli jaanuaris ja on ka veebruaris näitus harrastuskunstnik Vilmar Saksa töödest läbi aegade. Erinevates tehnikates on ta jäädvustanud kümneid Aruküla vaateid, lisaks maastikupilte, portreesid ja muud. Kuigi ta on pärit Pikaverest, on ta elanud suurema osa ajast Arukülas.

Oma kunstiande kohta ütleb Vilmar Saks, et see on looduse poolt kaasa antud: „Pikavere kooli juhataja Alfred Reinvald laskis mul joonistada talle pilte, mida sai kasutada õppematerjalidena. Tegin pilte vene keele sõnade õppimiseks. Reinvald oli ise ka kunstiõpetaja. Ta soovitas mul minna edasi kunsti õppima, aga need olid sõjajärgsed aastad ja siis polnudki kusagil nii kerge õppida. Tartus ehk oleks saanud.“

1952. aastal tuli ta elama Arukülla, kus sai loodud kodu ja pere. Kuna kolhoosi ta minna ei tahtnud ning huvi pakkus ka tehnika, läks Tallinna Autobaasi metallitööliseks. Kunst aga jäi tema hobiks ning pilte on oma käe peal teinud läbi aastate.

„Pärast pensionile jäämist on jälle rohkem aega oma harrastusega tegeleda,“ sõnab ta. 

Ühe pildi tegemiseks kulub tavaliselt mõni tund. Tehnikaid on kasutanud pliitsist ja söest akvarelli ning õlimaalini, mida peab oma lemmikuks.

Maalimas käib ta mõnikord väljas, kuid on ka pilte, mis tehtud fotode või mälu järgi. Mõnikord valmivad pildid ka inspiratsioonist.

Kodu on Vilmar Saksal pilte täis. Müünud on neid vähe, küll aga tuttavatele kinkinud. Näitusele pani ta oma tööd teist korda elus.

„1966. aastal oli näitus Aruküla rahvamajas. Siis käis üks kunstnik vaatamas ja soovitas mul veel õppima minna, aga kus ma siis enam töömehena kunsti sain õppida,“ räägib ta.

Seekord valis näitusele oma parimad pildid. Enamik pärinevad viimastest aastatest, kuid on ka vanemaid – 1966. aastal maalitud portreed ja mõned vaated.

„Kui maalima lähen, võtan molberti kaasa. Mul on olnud huvi jäädvustada Aruküla elu ja ajalugu. Ka Pikavere koolile olen teinud vanade fotode järgi ajaloolisi maale. Jäädvustan seda, mille jaoks parasjagu tuju ja mõtteid on. Meeldib luua  ka järve- ja merepilte.“

Aruküla elu talle meeldib, tegevust on siin olnud alati piisavalt: „Noorelt sai rahvatantsuga tegeletud, filmimise ja muusikaga. Mängisin Aruküla kapellis viiulit ning olin estraadiansamblis. Filmilindile on jäädvustatud mitmed Harju rajooni laulupeod, samuti sai tehtud ringvaateid, mida filmide eel kinos vahel näidati.
Tööl käisin Tallinnas rongiga, siin oli selline rahulik alevi elu. Ilusaid kohti on Arukülas piisavalt, männik ja lauluväljaku ümbrus.“