Anija mõisas on erilised pükskorstnad

1313

Üle-eelmisel laupäeval käisid 18 korstnapühkijat uurimas ja puhastamas Anija mõisa nelja pükskorstnat, milliseid mandri-Eestis on vähe säilinud.

Tallinna korstnapühkija Juhan Räni, kes käib Anija mõisa korstnaid pühkimas, kutsus kolleegid mitmelt poolt Eestist üle-eelmisel laupäeval koolitusele. Kogu päeva askeldasid Anijal 18 mundris korstnapühkijat.

Juhan Räni jutustas, et Anija mõisa küttekolded on erilised oma keerukuse pärast, ta tahtis neid teistele näidata. Kuna mõisas oli vaja kaardistada korstnasüsteem, kasutas võimalust ja kutsus kolleegid appi.

Anija mõisas süvenesid korstnapühkijad korstnalõõride keerulisse ehitusse. Need on pärit 18. sajandist. Juhan Räni kirjeldas, et ahjukolle läheb korstnaks üle pööningul, kus korstna osa on harukordselt lai, ligi kümme meetrit. Tänapäeval ei ehita keegi nii laia korstnat. Selles on hargnevad lõõrid otsekui püksid ja seepärast nimetab ta neid pükskorstnateks.

„See on nagu tagurpidi pööratud puu, mille juured hargnevad. Lisaks on tehtud mõisa peahoonesse ka ventilatsioonilõõre, mis nõukogude ajal on kinni ehitatud ja kasutuskõlbmatud,“ sõnas korstnapühkija.

Kunagi oli Anija mõisa peahoones viis korstnat. Üks lõhuti ümberehituse käigus, see lõpeb pööningul ega ulatu katusest välja. Seda korstnat on püütud ka praegusel ajal kasutada, kuid ei tohi, sest niimoodi võib pööning põlema minna.

Juhan Räni nentis, et neid korstnaid peab renoveerima, sest praegune olukord on kehv: „Selliseid korstnaid pole mandri-Eestis palju säilinud. Isegi Tallinna vanalinnas kohtab neid harva. Saaremaalt tulnud korstnapühkijad väitsid, et nende kandis on siiski veel päris palju hargnevaid korstnaid. Anija mõisa ehitajad pidid olema targad mehed, kes tundsid hästi soojustussüsteeme. Korstnapühkijale on selliste korstnate lõõre raske leida. Need on hargnedes peidus. Mõnd lõõri nägime, aga puhastama ei ulatunud.
Koolituse lõpuks pidid korstnapühkijatest moodustatud neli brigaadi, iga korstna kohta üks brigaad, joonistama selle plaani paberile.“

Anija mõisa peahoonet köetakse tänini ahjudega, kasutatakse puukütet. Nüüd on vallavalitsuses valminud plaan viia maja üle keskküttele, kui õnnestub saada Euroopa Liidu toetusraha.