„Kui vallavalitsusse tööle läksin, hakkasime Kehrasse ehitama taasiseseisvunud Eesti esimest uut vallale kuuluvat maja – spordihoonet. Sellest järgmine, Lastetare uus lasteaed, sai valmis minu viimasel tööaastal,“ ütleb Anija vallavalitsuse endine ehitus- ja hankespetsialist Viljo Leis, kes sai 30. detsembril Rahvusooperis Estonia toimunud Harjumaa ballil Harjumaa Omavalitsuste Liidu tunnustuse, ühe kolmest tänavu välja antud väikesest HOLMERist.
Möödunud kevadel pensionile jäänud Viljo Leis töötas Anija vallavalitsuses üle 20 aasta. Läks majandusosakonna juhatajaks pärast kohalikke valimisi 2002. aastal, kui Kehra linn ja Anija vald ühinesid. Oli ka vallavalitsuse liige. Kui järgmiste valimiste järel võim vahetus, sai temast majandusspetsialist, veel neli aastat hiljem ehitusspetsialist. Hoolimata ametinimetusest oli ta valvsa pilguga kõigi neil aastatel vallaeelarvest tehtud ehitamiste juures.
„Kõige mahukam ettevõtmine, mis polnud küll otseselt minu, vaid Velko AV vedada, oli Kehra ja ümbritsevate külade ühisveevärgi ning kanalisatsiooni rajamine. See oli meie vallas tohutu suur projekt. Alguses plaanisime kõik teha ühe hankega, kuid toetusraha eraldamine venis vaidlustuse tõttu ning esimese hanke võitnud firma läks pankrotti. Pärast seda olid hinnad juba kallimad ning üks suur hange jupitati väiksemateks. Õnneks sai Velko kätte täitmistagatise, mis kompenseeris vahepealse hinnakallinemise. See päästis külade ÜVK, muidu oleks midagi kindlasti jäänud tegemata,“ meenutab Viljo Leis.
2012. aastal valminud ÜVK rajamine läks maksma rohkem kui 7,7 miljonit eurot, millest lõviosa oli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus.
Samuti väga suure ettevõtmisena nimetab endine ehitusspetsialist Kehra gümnaasiumihoone kapitaalset remonti 2011. aastal. Kõige huvitavamaks tööks peab aga Anija mõisa renoveerimist: „Seda vedas mõisa sihtasutus, kuid olin ühe meeskonnaliikmena juures. Esimene renoveerimisprojekt läks raisku, sest ehitamiseks ei saanud raha. Selleks ajaks, kui õnnestus saada, oli projekt juba aegunud ning kuna tekkisid hoopis uued kontseptsioonid, telliti uus projekt. Renoveerimise tegi huvitavaks, et tegu oli vanade muinsuskaitsealuste hoonetega, kus ehitustöödega kaasnes palju üllatusi.“
Kõige kiirema ajana nimetab Viljo Leis aastat 2016, kui viidi läbi 27 riigihanget ja korraga oli palju käsil: KIKi toel ehitati Kehra raudteejaama juurde ratta- ja autoparklad, rekonstrueeriti sõiduteed ning rajati kõnniteid, renoveeriti linna staadion, Anija mõisa park ja Lepatriinu lasteaed, ehitati Kaunissaare-Kehra kergliiklustee.
Küsimusele, kas midagi plaanitust jäi ka tegemata, vastab Viljo Leis, et Kehra noortekeskuse ja sotsiaalmaja fassaad on rahapuudusel jäänud siiani uuendamata: „Ujula projekt sai valmis, kuid selle ehitamata jätmist ma taga ei nuta, kuigi projekteerimise aeg oli huvitav. Kõige rohkem on kahju sellest, et iga kord, kui hakkasime mõne hoone renoveerimisprojekti koostama, olid kindlad soovid, mida sinna teha ja milliseid probleeme saame lahendada. Kui lõpuks eelarveni jõudsime, tuli hakata kärpima. See tähendas, kui tegimegi mõne hoone korda, siis tegelikult ei saanud see ikkagi päris niisugune, nagu oleks tahtnud, millestki tuli alati loobuda.“
Väikese Holmeri taotlusesse kirjutas Anija vallavanem Riivo Noor, et kõigi nende aastate jooksul viis Viljo Leis vallas läbi riigihankeid ja neist ühtegi ei vaidlustatud.
„Meil pole olnud väga palju suuri ehitusi, mida ehitusfirmad oleksid nii väga tahtnud omale saada, et sellepärast kakelda,“ märgib Viljo Leis.
Ta lisab, et 20 aasta jooksul kaks hanget siiski vaidlustati: „Üks oli Kehra spordihoone ehitushange, teine ÜVK hange, kuid kumbagi ei teinud mina, mõlemal puhul oli palgatud hanke läbiviija. Minu põhimõte oli mitte minna hanke tingimustega liiga detailseks. Kui koostada leheküljetäis kvalifitseerimistingimusi, kus võib vaid üks lause olla mitmeti arusaadav, tulebki vaidlus.“