Har­ju­maa koo­li­de meist­ri­võist­lus­te ühe ränd­ka­ri­ka sai Raa­si­ku ja ühe Aeg­vii­du kool

„Kui 2023 oli lii­ku­mi­s­aas­ta, siis 2024 on riik­li­kult kuu­lu­ta­tud kul­tuu­ri­rik­ku­se aas­taks. Lii­ku­mi­sel ja ter­vel elu­vii­sil on vä­ga suur mõ­ju ja kaal meie rah­va, na­gu ka kul­tuu­ri, kee­le ja rah­vu­se säi­li­mi­sel,“ üt­les Har­ju Spor­di­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees Jü­ri Paa­vel ree­del, 12. jaa­nua­ril Tal­lin­na Bo­taa­ni­kaaias Har­ju­maa möö­du­nud spor­diaas­tast kok­ku­võ­te­te te­ge­mi­sel.

Maa­kon­na spor­di­juht aval­das hea­meelt, et roh­kem kui 30 taa­si­se­seis­vu­mi­saas­ta­ jook­sul on Ees­tis loo­dud aas­ta­ring­sed spor­ti­mis­või­ma­lu­sed igas va­nu­ses ini­mes­te­le. Sa­mas tõ­des ta, et ole­me jõud­nud ka tõe­li­ses­se heao­luü­his­kon­da, kus suur prob­leem on nu­ti- ja suhk­ru­sõl­tu­vus ning üle 20 prot­sen­di las­test on üle­kaa­lu­li­sed.

„Kind­las­ti on teil, õpe­ta­ja­tel, tree­ne­ri­tel ja ju­hen­da­ja­tel suur roll uue põlv­kon­na kas­va­ta­mi­sel, tree­ni­mi­sel ja õpe­ta­mi­sel, kui­das ter­vis­li­kult ela­da. Sest lap­se­põl­ves ja noo­ru­ses saa­dud ko­ge­mu­sed, ka lii­ku­mis­ko­ge­mu­sed, kin­nis­tu­vad ko­gu eluks,“ mär­kis Jü­ri Paa­vel ning tä­nas kõi­ki maa­kon­na spor­di­peo­le kut­su­tuid, kes se­da tööd tee­vad.

Botaanikaaias ja­ga­ti ka­ri­kaid Har­ju­maa koo­li­de­va­he­lis­te võist­lu­ste võitjatele, kuu­lu­ta­ti väl­ja maa­kon­na pa­ri­mad sport­la­sed, õpe­ta­ja, tree­ner, spor­di­klu­bi ja spor­diü­ri­tus ning elu­tööp­ree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ saaja.

Uued ränd­ka­ri­kad
Har­ju­maa spor­di­lii­du juht Jüri Paavel ning Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ju­ha­tu­se esi­mees And­rus Um­bo­ja and­sid üle ränd­ka­ri­kad Har­ju­maa 2023. aas­ta koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te võitjatele – väik­se­mad ka­ri­kad iga spor­di­ala pa­ri­ma­le koo­li­le, suu­red komp­lek­sar­ves­tu­se edukamatele.

Eel­mis­tel aas­ta­tel on eral­di ar­ves­ta­tud kesk­koo­lide-güm­naa­siu­mi­de ja põ­hi­koo­li­de tu­le­mu­si. Sel­leks, et komp­lek­sar­ves­tu­ses saak­sid võis­tel­da ka rii­gi­güm­naa­siu­mid, sest neil põ­hi­koo­lio­sa ei ole, an­ti tä­na­vu es­ma­kord­selt väl­ja kolm komp­lek­ti ka­ri­kaid – eraldi arvestust peeti kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de 10.-12. klas­si­de ning suur­te ja väi­kes­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de vahel. Suur­te koo­li­de hul­gas on kõik, mil­le põ­hi­koo­lio­sas on vä­he­malt 375 õpi­last, väik­se­mad koo­lid need, kus põhikooli­osas on ku­ni 374 õpi­last. Sel­le muu­da­tu­se tõt­tu võist­leb näi­teks Aru­kü­la põ­hi­kool nüüd suur­te, Lok­sa güm­naa­siu­mi põ­hi­koo­lio­sa väi­kes­te koo­li­de seas.

Väi­kes­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de üld­või­du ehk suu­re ka­ri­ka ning kolm ala­või­du­ka­ri­kat või­tis Vai­da põ­hi­kool. Rah­vas­te­pal­li pa­rim oli Raa­si­ku kool, tea­te­suu­sa­ta­mi­se või­tis Aeg­vii­du kool. Suur­test koo­li­dest oli 1.-9. klas­si­de ar­ves­tu­ses pa­rim Haab­nee­me kool, ku­hu läks ka ne­li ala­või­tu. 10.-12. klas­si­de nel­ja ala võit­ja ja ka kok­ku­võt­tes pa­rim oli Viim­si güm­naa­sium.

Ränd­ka­ri­ka koo­li­de­va­he­li­se võist­lu­se kõi­ge po­pu­laar­se­ma ala ehk rah­vas­te­pal­li võit­mi­se eest võt­tis peol vas­tu Raa­si­ku koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Ree­li­ka Vir­ma. Ta kinnitas, et rah­vas­te­pall on ka Raa­si­ku koo­lis po­pu­laar­ne.

Maa­kon­na võist­lu­sel võist­le­sid rah­vas­te­pal­lis 1.-3. ja 4.-5. klas­si lap­sed, eral­di pois­te ja tüd­ru­ku­te võist­kon­nad, ar­ves­se läk­sid kol­me pa­re­ma võist­kon­na tu­le­mu­sed.

„Õpi­la­sed olid tub­lid ja meil õn­nes­tus väi­kes­te koo­li­de seas saa­da pa­rim ko­gu­sum­ma. Eral­di ei ole me rah­vas­te­pal­li har­ju­ta­nud, män­gi­me se­da vaid ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­des. Rah­vas­te­pal­lis tu­leb ka­suks, kui män­gid kä­si­pal­li, kä­si­pal­lu­ri­tel on pa­rem vis­keos­kus. Ka Aru­kü­la koo­lil läks ju rah­vas­te­pal­lis vä­ga häs­ti,“ rää­kis Raa­si­ku koo­li õpe­ta­ja.

Möö­du­nud aas­tal osa­les Raa­si­ku kool komp­lek­sar­ves­tu­se 8 alast nel­jal. Õpe­ta­ja sõ­nul ei ole väi­ke­ses koo­lis igal aas­tal eel­kõi­ge just pal­li­män­gu­deks võist­kon­na kok­ku­pa­ne­mi­seks pii­sa­valt valikut, veel suu­rem prob­leem on teis­tes­se koo­li­des­se võist­lus­te­le sõit­mi­seks trans­por­di­ra­ha leid­mi­ne.

Kü­si­mu­se­le, kas ka Raa­si­ku koo­li las­te lii­ku­mi­sak­tiiv­sust mõ­ju­ta­vad nu­ti­sead­med, mil­le­le vii­tas spor­di­peol Har­ju Spor­di­lii­du juht, vas­tas Ree­li­ka Vir­ma: „Mõ­ne­ti ik­ka mõ­ju­ta­vad, kuid õpi­las­te pealt on nä­ha – kui nen­de va­ne­mad on ak­tiiv­sed lii­ku­jad, on se­da ka lap­sed. Nüüd tal­vel käi­vad nii mõ­ned­ki pe­re­de­ga Kõr­ve­maal või Val­ge­ho­bu­se­mäel suu­sa­ta­mas. Või­ma­lu­sed, mis va­ne­mad loo­vad, te­ki­ta­vad ka las­tes spor­di­pi­si­ku.“

Pa­ri­mad sport­la­sed ja tee­ne­kad te­gi­jad
Har­ju­maa 2023. aas­ta pa­ri­maid spor­di­te­gi­jaid õn­nit­les Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi koor­di­naa­tor Ruth Jü­ri­sa­lu. Maa­kon­na pa­rim ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja 2023 on Mu­ras­te Koo­li õpe­ta­ja Sig­rid Tilk, pa­rim noor­tet­ree­ner Al­lan Ele­rand Saue Ker­ge­jõus­ti­ku­klu­bist, pa­rim spor­dik­lu­bi MTÜ Saue Jalg­pal­lik­lu­bi, pa­rim spor­diü­ri­tus maas­ti­ku­rat­ta kest­vus­sõit „Sa­ku 100“, mi­da kor­ral­dab spor­dik­lu­bi Por­ter Ra­cing.

Har­ju­maa 2023. aas­ta pa­ri­ma­teks sport­las­teks va­li­ti kur­lin­gu maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel 5. ko­ha saa­vu­ta­nud Ma­rie Tur­mann Rae val­last ning Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel rat­tao­rien­tee­ri­mi­ses pronks­me­da­li võit­nud Lau­ri Mals­roos.

Elu­tööp­ree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ päl­vis maa­kon­na spor­di­juht Jü­ri Paa­vel. Ta on ak­tiiv­selt te­gut­se­nud nii ko­du­val­las Jõe­läht­mel kui seis­nud ko­gu Har­ju­maa spor­di hea käi­gu eest. Jü­ri Paa­vel on Jõe­läht­me val­la­va­lit­su­se lii­ge. Har­ju­maa Spor­di­lii­du ju­ha­tu­ses on ta ala­tes 1998. aas­tast, 2014. aas­tast on lii­du ju­ha­tu­se esi­mees.

Har­ju­maa 2023. aas­ta koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te komp­lek­sar­ves­tu­se tu­le­mu­sed

Võist­lu­sa­lad: tea­te­suu­sa­ta­mi­ne, võrk­pall, murd­maa­tea­te­jooks, jalg­pall, korv­pall, rah­vas­te­pall (ainult 1.-9. klasside arvestuses), ker­ge­jõus­tik, uju­mi­ne. Igal koo­lil läk­sid ar­ves­se 7 pa­re­ma ala tu­le­mu­sed.

Kesk­koo­lid-güm­naa­siu­mid
10-12 klass (13 osa­võt­jat)
1. Viim­si kool – 200 punk­ti
2. Jü­ri güm­naa­sium – 198 punk­ti
3. Kuu­sa­lu kesk­kool – 160 punk­ti (3. koht murd­maa­tea­te­jook­sus, ker­ge­jõus­ti­kus ja uju­mi­ses)
…
8. Keh­ra güm­naa­sium (102 punk­ti)
12. Lok­sa güm­naa­sium (41 punk­ti)

Suur­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 375 ja roh­kem õpi­last) 1.-9. klass (20 osa­võt­jat)
1. Haab­nee­me kool – 202 punk­ti
2. Jü­ri güm­naa­sium – 194 punk­ti
3. Kuu­sa­lu kesk­kool – 185 punk­ti (2. koht korv­pal­lis ja uju­mi­ses, 3. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses, murd­maa­tea­te­jook­sus ja ker­ge­jõus­ti­kus)
…
5. koht Aru­kü­la põ­hi­kool – 182 punk­ti (2. koht rah­vas­te­pal­lis)
15. Keh­ra güm­naa­sium – 98 punk­ti (3. koht korv­pal­lis)

Väi­kes­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 374 ja vä­hem õpi­last) 1.-9. klass (20 osa­võt­jat)
1. Vai­da põ­hi­kool – 202 punk­ti
2. Ääs­mäe põ­hi­kool – 141 punk­ti
3. Lok­sa güm­naa­sium – 114 punk­ti (2. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses ja võrk­pal­lis, 3. koht murd­maa­tea­te­jook­sus ja ker­ge­jõus­ti­kus)
…
4. koht Raa­si­ku kool – 111 punk­ti (1. koht rah­vas­te­pal­lis, 2. koht võrk­pal­lis, 3. koht korv­pal­lis).
8. Aeg­vii­du kool – 57 punk­ti (1. koht tea­te­suu­sa­ta­mi­ses)
11. Kol­ga kool – 46 punk­ti
20. Ala­ve­re põ­hi­kool – 19 punk­ti