Vildivilla kohvik Arukülas hakkas pitsat tegema

5120
Vildivilla perenaised AIVI HIIBUS ja MAIA RAUDKIVI pidid esimese nädalaga tegema ligi 30 pitsat päevas.

Aruküla Vildivilla kohviku pererahva sõnul on pitsa lisamine menüüsse kasvatanud kohviku klientuuri ligi 5 korda.

Kollane maja Arukülas raudteejaama kõrval on saanud alevikus omamoodi sümboliks. Perenaine Aivi Hiibus Perila külast on koos kaasosaniku, Aruküla elaniku Maia Raudkiviga kaunistanud maja nii seest kui väljast ning rajanud Vildivilla käsitöökohviku. Kohalikud teavad ja kiidavad Vildivillat kui hubast kooskäimiskohta, kust saab kaasa osta ja kohapeal mekkia nii soolaseid kui magusaid saiakesi.
Ligi nädal tagasi hakkas Vildivilla reklaamima, et nad on hakanud pakkuma pitsat. Aruküla ning ümberkaudsete külade elanikud hakkasid infot jagama Facebookis, teade levis kiiresti ning uudistajaid tuli palju. Pitsa tellimiseks on eraldi telefoninumber ning kohvikupidajad on mõelnud, et edaspidi võiks hakata pitsasid tellijatele koju kätte toimetama.
Kohviku pererahvas kirjeldas, mõte hakata pitsat pakkuma tuli naistel seetõttu, et Raasiku vallas pitsat kusagil ei saa, selleks tuleb sõita naabervalda Jürisse või isegi Tallinnasse: „Soov oli tuua pitsa lähemale kohalikule tarbijale, et ei peaks kodust kaugele minema.”
Arukülast käiakse pitsat ostmas ka Kuusalu alevikus, kus mõni aeg tagasi avati pitsakohvik.
Naised rääkisid, et pitsa populaarsus oli üsna ootamatu: „Tahtsime muuta kohviku noortele populaarsemaks, pitsa abil see õnnestus. Samas on vahva, et pitsat käivad mekkimas ka vanemad inimesed. Tegime enne pitsade menüüsse võtmist kohalike hulgas eeltööd ning küsitlesime rahvast, kas eelistatakse paksu või õhukese põhjaga pitsasid. Rohkem sooviti õhukesi Itaalia-stiilis põhjaga ning seda hakkasime ka tegema. Praegu töötame aga välja ka paksu põhjaga pitsat.”
Retseptid valib pererahvas katsetamise käigus: „Me ei soovi kasutada peeneid nimesid, mida tavaliselt pitsadele pannakse. Kui meil on suitsukana-ananassipitsa, siis nii ka menüütahvlile kirjutame, et kõik aru saaksid. Erinevaid pitsasid on meil praegu valikus viis, edaspidi tahame pakkuda ka gluteeni- ja laktoosivaba pitsat.”
Perenaised laususid, et pitsade valmistamisel püüavad nad olla mahedad: „Pitsapõhjades kasutame mahejahu, mis on pärit Lõuna-Eestist. Samast jahust on tehtud ka meie saiad. Juustupitsal kasutame lisaks teistele juustudele biodünaamiliselt valmistatud juustu.”
Pitsa küpseb Vildivilla kohviku tagruumis asuvas köögis. Kuna köök on väike, valisid nad sinna spetsiaalse pitsaahju, kus saab teha korraga kaks 30sentimeetrise läbimõõduga pitsat.
Ta märkis, et esimesel nädalal on tänu pitsale Vildivilla kohvikul kliente ligi 5 korda rohkem: „Esimese nädalaga oleme müünud keskmiselt 25-30 pitsat päevas. Enamik neist ostetakse kaasa, kuid süüakse ka kohapeal.”
Perenaistel on plaane ning ideid, kuidas pitsaäri edasi arendada, kuid palju otsuseid sõltub klientide tagasisidest: „Kui kuu või paar läheb mööda, siis on näha, kui suurt huvi meie pitsade vastu tegelikult tuntakse. Alguses on iga uus asi kõigile huvitav, tullakse uudistama ning soovitakse degusteerida. Kui paljud neist jäävad püsiklientideks, on iseasi.”
Aivi Hiibus ja Maia Raudkivi rõõmustasid, et kohviku senised püsikliendid on Vildivilla uudistoodangu heaks kiitnud ning see on kokkadele väga suur tunnustus.
Praegu saab pitsat Vildivillastlahtiolekuaegadel, kohalikud pitsasõbrad on aga teinud ka ettepanekuid, et kohvik võiks olla kauem avatud ning toimida võiks pitsade kättetoimetamine koju.