Raasiku vallavolikogu kehtestas küladele eraldatud rahaliste vahendite jaotamise uue korra.
Vallavalitsuse arenguspetsialist Tiina Sergo ütles, et külade rahastamise uus kord on välja töötatud koostöös külavanematega ning eesmärk oli saada see selgemaks ja konkreetsemaks.
Ka uues korras on kirjas, et vallaeelarve koostamisel planeeritakse igal aastal küladele 0,5 protsenti eelneva eelarveaasta üksikisiku tulumaksu laekumisest. Kuid nüüd on lisatud, et eelarveraha vähenemisel või suurenemisel on vallavalitsusel õigus küladele eraldatavat summat vähendada või suurendada.
„Kuna on majanduslangus, pidime seda summat sellel aastal juba vähendama – möödunud aasta 180 000 krooni asemel saame küladele jagada 160 000 krooni,“ rääkis Tiina Sergo.
Kõige pikemalt vaieldi selle üle, kas küladel, millel on õigus vallalt tegevustoetust saada, peab olema külavanem, kuna raha antakse kasutada külaseltsile. Lõpuks leiti, et külavanema olemasolu on vajalik. Raha jaotatakse nende külade vahel, kus on vastavalt Raasiku valla külavanema statuudile valitud külavanem ja küla üldkoosoleku kinnitatud kehtiv arengukava ning kus tegutseb mittetulundusühing, mille põhikirjalistes eesmärkides on kirjas külaelu edendamine.
Raha saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada külavanema heakskiidetud külaseltsi juhatuse otsus, lisaks peab külaselts kord aastas esitama vallavalitsusele oma järgmise aasta tegevuskava. Tiina Sergo selgitas, et varasema korra kohaselt nõuti raha eraldamiseks külade üldkoosoleku otsust, kuid külade esindajaile see ei meeldinud – nad ütlesid, et üldkoosolekut on raske kokku saada.
„Samas ei saa seda jätta üksnes külaseltsi otsustada, kuna selts ei pruugi esindada kõiki külaelanikke. Kuid külavanem on kõigi külaelanike esindaja,“ rääkis ta.
Raha jaotatakse valemi alusel, milles arvestatakse küladele jaotatavat kogusummat ja külade arvu, elanike arvu konkreetses külas ning kõigis külades kokku.
Toetust jaotatakse kaks korda aastas, esimeseks ja teiseks poolaastaks, kummalgi korral pool aastaks ettenähtud summast. Raha jaotuse otsustab vallavalitsus esimesel poolaastal hiljemalt ühe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest ning teisel poolaastal hiljemalt 20. juuliks.
Raha võib iga küla kasutada lähtuvalt oma arengukavast investeeringu- ja tegevuskuludeks ning projektide omafinantseerimiseks.
„Varasem kord ei andnud piisavalt selgust, mis juhtub, kui aruannet raha kasutamise kohta ei esitata õigeaegselt. Seetõttu panime nüüd kirja konkreetsed tähtajad ja sanktsioonid,“ rääkis Tiina Sergo.
Vallaeelarvest saadud raha kohta on külaselts kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul pärast poolaasta lõppu koostama eelmise poolaasta raha kasutamise aruande ning esitama selle koos kuludokumentidega vallavalitsusele. Vallavalitsus kinnitab aruande pärast saamist kümne tööpäeva jooksul ning annab vajadusel kuni viis tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks.
Kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, on vallavalitsusel õigus järgmise poolaasta toetussummat proportsionaalselt hilinetud ajaga vähendada. Sama õigus on vallavalitsusel ka juhul, kui aruannet ei esitata tähtaegselt. Kui aruanne esitatakse kuni 30 päeva hiljem, saab küla järgmise rahastuse proportsionaalselt ühe kuu võrra väiksema, kui aruande esitamisega hilinetakse 31-60 päeva, on järgmine rahastus kahe kuu võrra väiksem. Kui aruanne hilineb rohkem kui 60 päeva, on vallavalitsusel õigus jätta külaseltsile kogu poolaasta toetus välja maksmata ning jagada see teiste külade vahel.
