KIK toetas Viinistu veetöötlusjaama ja ühendava trassi ehitust 2,1 miljoni, Kuusalu vald 700 000 krooniga.
Viinistu külaseltsi juhatuse esimees ENNO TIKERPALU ja juhatuse liige KAIDO KADAK näitavad pumbajaama aju ehk kompuutrit, mis saadab vajadusel SMS-teateid hooldaja mobiiltelefonile.
Viimsi Keevitus ja Astlanda Ehitus alustasid sügisel Kuusalu vallavalitsuse tellimusel Tontküla Veeseltsingu kasutuses olnud pumbamaja ümberehitust kaasaegseks veetöötlusjaamaks. Juurde rajati 300 meetrit trassi, et ühendada küla kolme veeühistu torustik. Maikuust on plommitud 67 maakraani, enamik tarbijaid trassiga ühendatud ning kodudes lõpuks puhas joogivesi. Isegi nii puhas, et tundub magedavõitu.
Viinistu külla tehti veetrassid endise Loksa valla ajal. Esimesena hakkas tegutsema Tontküla Veeseltsing, vett saadi kunagise lasteaia õuel asuvast pumbamajast. Aaduotsa Veeselts moodustati hiljem, trass valmis 2004. aasta lõpus. Seni on joogivee pumpamisega omaette tegutsenud ka Viinistu ainsa korrusmaja elanikud, kes on koondunud korteriühistusse Tuule.
„Trassivee saime, aga see ei olnud puhas. Ranna-alade eripära on, et põhjavesi sisaldab palju rauda ning mitmesuguseid gaase, ka metaani. Kui Pärispeal pumbamajas oli kogunenud metaani tõttu plahvatus, siis tookordne vallavanem Madis Praks kommenteeris, et vastu taevast lennanud metaaniga oleks talve jooksul pumbajaama ära kütnud,” räägib mullu sügisel moodustatud Viinistu Külaseltsi juhatuse esimees Enno Tikerpalu.
Ta kirjeldab, et Viinistu rahvas on aastakümneid olnud hädas kehva veega. Joogivett toodi naaberküladest või osteti pudelite-kanistritega poest. Valge pesu muutus pesemisega raua tõttu punakaks, dušinurgad-kraanikausid olid rauapruunid. Kuivadel suvedel ja külmadel talvedel koduõuede kaevudest vett ei tulnud.
Ka uue pumbamaja ehitusega oli esialgu häda ja viletsus. Esmalt pidi kogu küla saama puhta joogivee OÜ Grenster pumbajaamast. See puuriti sügavamaks, kuid puhast vett ei saadud.
Seejärel otsustati, et veepuhastusjaam tuleb lasteaia hoovi. Keerulisemaks teeb olukorra aga asjaolu, et hoone on tagastatud õigusjärgsetele omanikele. Nüüd on teenindusmaa määratud ja maale seatud servituut. Omaniku palvel ei piiratud pumbamaja aiaga.
SMS-teade vandalismihäirest
Külaseltsi juhatuse liikmed Kaido Kadak ja Ivar Adler, kes on Viinistu külavanem, osalesid pärast veepuhastusjaama valmimist koolitusel, et osata aparaatide antud teateid mõista ning aru saada, kuidas vee puhastamine käib. Seadmed paigaldanud ja neid hooldav Aqua Ehitus asub Tartus, firma töötajal on võimalik arvuti kaudu uurida Viinistu jaamas toimuvat. Kui tekib suurem rike, tulevad kohale ettevõtte remondimehed. Igapäevased järelevaatajad on külaseltsi mehed.
Kaido Kadak ja Enno Tikerpalu näitavad pumbajaama aju – kompuutrit, mis fikseerib kogu olukorra ning kõrvalekallete korral saadab meeste mobiiltelefonidesse SMS-teate.
Ka siis, kui pumbamaja ukse avavad juhatuse liikmed ise, saavad nad sõnumi: „Viinistu PKP vandalismi häire.”
Paaril korral on tulnud ka teade, et veekulu kahtlaselt suur, lisatud meeldetuletus, et tarvis kontrollida.
Puhta vee paak mahutab 4,8 tonni. Seda peaks tavapärase tarbimise puhul jätkuma. Kui veekulu on ülisuur, minnakse otsima, milles asi.
Tõsist riket pole olnud, kuid viimasel korral ei õnnestunud lekkekohta leida, jutustab Kaido Kadak ja arvab, et võib-olla kastis keegi suure veekuluga või juhtus midagi muud.
Kastmisega on Viinistul sedasi, et külaseltsi koosolekul lepiti kokku, kastetakse öisel ajal õhtul kella 10st kuni hommikul kella 6ni. Nii sätestatakse ka tarbijatega sõlmitavates lepingutes.
Veel parem oleks, kui trassiveega üldse ei kastetaks, tõdeb Enno Tikerpalu: „Vee puhastamine on kulukas, soovitav on võtta kastmisvett enda kaevust.”
Veetöötlusjaamas on mitu mahutit. Puhastamiseks doseeritakse vette kloori, 1500liitrises areatsioonimahutis eraldatakse metaan ja muud gaasid. Siis liigub vesi rauaeraldusfiltritesse. Rõhku hoiavad hüdrofoorid. Filtreid pestakse automaatselt iga 2 päeva tagant, vett võetakse selleks öösel puhta vee mahutist. Ka puhta vee paagis käib puhastusprotsess edasi – UV-kiired ei lase bakteritel tekkida.
Veehind 15 krooni kantmeeter
Maikuu istungil kinnitas Kuusalu vallavolikogu MTÜ Viinistu Külaselts ametlikuks vee-ettevõtjaks. Enno Tikerpalu ütleb, et esialgu on plaanis kehtestada vee hinnaks 15 krooni kantmeetri eest. Taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes peab ametliku hinna kinnitama. Hinnakalkulatsiooni koostamisel kasutati sama metoodikat, mida Kuusalu Soojus rakendas Pärispeal.
Kui Pärispea veesüsteeme haldab vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus, siis Viinistu rahvas otsustas, et jätkatakse ühistuna. Joogivee saamiseks loodi uus ühistu, mis ühendab seni tegutsenud kolme MTÜd.
Tarbijatel on veemõõdikud, näit antakse igakuiselt teada. Raamatupidamist teeb Raili Rebas. Vee eest saab maksta ülekandega MTÜ arvele. Pensionäridele on tuldud vastu, nemad võivad teateid edastada ja tasuda Ülle Tikerpalu vahendusel.
Juhatuse esimees lubab, et edaspidi võib veehind väheneda, kõigepealt tuleb vaadata, kuidas see tehtud kulutused tasub. Juhatuse liikmed tegutsevad ühiskondlikus korras, keegi palka ei saa.
AMMUSSAARE ees müts maha
Kaido Kadak lausub, et vallavalitsusega on koostöö hästi laabunud. Nii vallamajas kui ka Viinistul on peetud koosolekuid, arutatud ja plaanitud. Vallavalitsus aitas koostada projekti keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK) ning abivallavanem Tõnu Ammussaar on kogu ehitusprotsessi vältel olnud Viinistul sage külaline.
„Tõnu Ammussaare ees tuleb küll müts maha võtta. Ta on meie veeasja ajanud nagu isiklikku. Tänu tema tragidusele selle toetusraha saime,” ütleb Kaido Kadak.
