
„Kunstimuuseum on toonud Viinistu küla Põhjamaade ja Baltimaade turismikaardile, kaugem eesmärk on, et Eestisse hakataks tulema Viinistu kunstisadama pärast,“ ütles Tallinna Biennaali peakorraldaja ja MTÜ Nordic Baltic Art Center NOBA juht ANDRA ORN.
Möödunud reede, 10. juuni pärastlõunal oli Viinistu kunstimuuseumis taas palju rahvast, nagu oli 2002. aastal enne jaanipäeva, kui endise kalatehase kinnistu ostnud Jaan Manitski avas kunagises külmhoones kunstimuuseumi, mis on Eesti ainus erakunstimuuseum. Teoseid on seal kokku tuhatkond.
Eestis esmakordselt toimuva Tallinna Biennaali raames on Viinistul nüüd uus väljapanek, mida aitasid teha professionaalsed kuraatorid Mary-Ann Talvistu ja Kädi Talv-oja. Kujunduse konsultant oli kunstnik Tiit Pääsuke ja projektijuhina tegutses Tallinna Biennaali peakorraldaja Andra Orn.
Jaan Manitski lausus näitust avatuks kuulutades, et eelmine püsinäitus oli amatöörlik, kuid nüüd on tegu tõelise kunstimuuseumiga.
Kümmekond aastat tagasi ehitati Viinistu kunstimuuseumile laiendus, mis on Eestis viimasel ajal rajatud puithoonetest üks suuremaid. Püsinäitus suurenes, kuid esialgset väljapanekut muudeti vähe. Möödunud aasta septembris viidi Viinistult paarsada kunstiteost Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse, kus avati näitus „Viinistu kunstisadam ERMis. Valik teoseid Jaan Manitski erakogust“. Näitus pidi olema avatud tänavu aprillini, kuid koroonakriisi tõttu suleti veidi varem.
Uuest hooajast tasub Viinistule tulla ka kõigil neil, kes on näinud varasemat näitust. Ehkki pilte on endise 600 asemel väljas 400, on ligi pool väljapanekust uuendatud ja paigutatud teemade kaupa. Püsiekspositsioon on hästi läbi mõeldud ja vaadeldav, tunnustasid kunstiasjatundjad avapäeval.
„Kirovi kolhoosi endises külmhoones tunneb hea ninaga ehk veel kalalõhna, kuni 1990ndate aastate lõpuni oli siin kalatööstus. Kõrgajal oli kalatehases 240 töötajat,“ rääkis Jaan Manitski püsinäituse avamisele kutsutud kunstirahvale ja kõigile teistele külalistele.
„Tehas jäi seisma, esmalt oli siin väike näitus, mis on kasvanud kolmes etapis. On konverentsikeskus, restoran, lavad endises katlamajas ja kaks välilava, mere ääres tore kabel, veidi eemal spordisaal ja mere ääres linnuvaatlustornid. Viinistu on rikas küla, meil on ka kaks saart – Mohni ja Haldi saar. Mohnil on 10 hoonet muinsuskaitse all, seal on majutamiseks 24 voodikohta.“
Projektijuht Andra Orn lubas, et Jaan Manitkiga jätkatakse koostööd, uuendusi tuleb veel ja kavas on ka luua Viinistu kunstisadama uus koduleht.
Püsinäituse kõige uuem teos sündis möödunud esmaspäeval, kui tänavakunstnik Edward von Lõngus käis kohal ja tegi muuseumi valgele telliskiviseinale šabloonmaali „PaberLennuk“. Kunstimuuseumi töötajad rääkisid, et kunstnik saabus koos kaaskonnaga, kes kõik osalesid maali valmimisel ning ennast avalikkuse eest varjava Edward von Lõnguse isik jäi seetõttu ka Viinistul saladuseks.
Samal päeval avas purjekaga „Bellingshausen“ kolm nädalat Antarktika retkel kaasa teinud kunstnik Anna Litvinova Viinistu tünngaleriis näituse „Antarktika 200“. Sõna võttis ka ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli.
Sõnumitooja küsimusele, kuidas hindab seda, mis tema eestvedamisel on ligi 18 aastaga Viinistul tehtud, vastas Jaan Manitski: „Muidu oleks Viinistul igav, aga tänu kõigele sellele on siin ju inimesi. Ja kui inimesed tulevad siia, siis on hästi.“