Viinistu rahvamajas räägiti ka valitsuse ettepanekust ühendada Loksa linn ja Kuusalu vald.
„Pruut pole kõige rikkam, aga rikkus pole tähtsam omadus. Pigem hinnata ilu, tarkust ja head südant,“ lausus Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi Loksa linna kohta eelmise neljapäeva õhtul Viinistu rahvaga kohtumisel, kui tuli jutuks haldusreform.
„Ainus loogiline suund on Loksa linn ühendada Kuusalu vallaga ehk kihelkonnavald. Kuusalu vallal on selleks piisavalt jõudu ja küll kosub tulubaasilt ka Loksa, mis on ilus ja tore koht,“ kinnitas ta ning kirjeldas, kuidas majandussurutisest Kuusalu vallas enam jälgi ei ole, vallaelanikel palgad ilmselt järjest tõusevad, tulumaksu laekub vallale 9-10 protsenti rohkem. Kiius avatud lasteaiale kulub aastas täiendavalt 400 000 eurot, see summa on vallaeelarves tasandatud, raha jääb ka investeeringuteks.
Kohtumisel märgiti, et Loksa koolis räägiti, kuidas ühinemisel pannakse Loksa muusikakool ja ujula kinni. Vallavanem täiendas, on kuulnud ka hirmujuttu, et kogu Loksa kool pannakse kinni: „Kuusalu vallas on kaks tõmbekeskust, ka praegu on Loksa osadele vallaelanikele tõmbekeskus. Selles osas muutust ei tule, vastuvoolu pole mõtet hakata ujuma. Ujula on Loksal olemas ja olen kuulnud, sinna on hea minna, kuna käib vähem rahvast.“
Loksa ümbruse külade kergliiklusteedest
Viinistu külakogu liige Epp Külmsaar teatas, et poolsaare külade esindajate seas on ringi liikunud vallavalitsusele saadetava kirja mustand, hiljuti said esindajad kokku: „Soov on, et ka siiapoole tuleks kergliiklustee, nagu tehti Kiiu ja Kuusalu vahele. Loksalt Kotkale ja sealt Tammispeani võiks olla kergliiklustee, et oleks turvalisem liikuda. Ka Loksalt Turbuneemeni, sest käiakse jala või sõidetakse jalgratastega Loksale tööle, emad jalutavad lapsevankritega, on Loksalt kõndijaid ja ka tervisesportlasi. Suvel organiseeritakse turistidele rattamatku – grupid sõidavad jalgratastel poolsaare ringile. Loodame, et külade ühiskirja arvestatakse tulevikus.“
Vallavanem vastas, et Pärispea poolsaare kergliiklusteed ei ole valla ega ka maakonna arengukavas. Kui ettepanek kergliiklustee rajamiseks tuleb vallavalitsusele, siis seda arutatakse.
„Paljudes kohtades Eestis on kergliiklusteed tänu sellele, et maanteeameti raha on jagatud maakondadesse võrdsetel alustel. Harjus on liikluskoormus suurem, raha kulub teede remondiks. Mitmel pool Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis on remondivajadus väiksem, ehitatud on kergliiklusteid, kuigi kasutajaid võib seal olla vähem, kui oleks Harjumaal,“ kommenteeris ta.
Võsu-Käsmu kergliiklusteeks saadi EASilt toetust 400 000 eurot. Kuusalu vald taotles siis toetust Loksa-Kolgaküla kergliiklusteeks. Abivallavanem pidas Loksa linnaga läbirääkimisi, et Loksa taotleks samuti maksimumsumma 400 000 eurot, sest seda teed kasutaksid ka Loksa elanikud. Kuid linnapea keeldus, nentis vallavanem.
„Loksa linnavalitsusest on räägitud aga, kuidas Kuusalu soovis, et Loksa maksaks enda ja Kuusalu valla omaosaluse, seetõttu jäi koostöö ära,“ sõnas Epp Külmsaar.
„Loomulikult ei ole sellist asja olnud. Selgitasime linnapeale, et Loksa saaks sellest kergliiklusteest kasu. On ju vahe, kas kasutavad Loksa paar tuhat elanikku või mõnisada inimest küladest. Kuid ühine taotlus jäi tegemata. Võsu-Käsmu teele anti tookord raha, meie ei saanud sentigi,“ lausus Urmas Kirtsi.
Endine Loksa vallavanem ja hilisem Vihula vallavanem, Kuusalu valla majandusteenistuse juht Madis Praks lisas: „Pärispea poolsaare kergliiklusteele oli vastu keskkonnaamet, nagu oli esialgu vastu ka Käsmu kergliiklusteele. Nägime vaeva, saime lõpuks Käsmu teele kooskõlastuse. Peaks üle küsima, võib-olla nüüd juba lubataks ka Pärispea poolsaarele.“
Kuusalu-Kiiu kergliiklustee kohta märkis vallavanem, et ühe osa ehitas Kuusalu kolhoos. Teise jaoks saadi maanteeametilt toetust, kuna Kuusalu koolis on üle 500 õpilase, maantee ühendab kaht alevikku, lastel oli ohtlik kõndida, kergliiklustee oli maanteeametil ehitusplaanis.
Tänavavalgustus, spordihoone, veesüsteem
Viinistul on osal külast tänavavalgustus, rahvamaja esine on pime ja teine pool külast võiks olla paremini valgustatud. Madis Praks lubas olukorda uurida, kuplite panek ei ole kulukas, rohkem maksab võrgu väljaehitamine. Tänavalampide riketest tuleks teada anda vallamajja.
Probleeme on ka bussiliiklusega, lapsevanemate palve on, et Viinistule hakkaks buss Loksalt väljuma taas kell 15.15, mitte kell 15.35, lapsed peavad väljas kaua ootama, sest algklasside maja suletakse kell 15. Arendusspetsialist Tõnu Ammussaar lubas ühistranspordikeskusega sel teemal suhelda.
Küsiti, kas vald võiks võtta Jaan Manitskile kuuluva spordihoone rendile. Vallavanem vastas, et olemas on noortespordi toetamise kord, MTÜ-l on võimalus taotleda toetust, et katta Viinistu spordihoone küttekulud.
Kõne all oli ka küla veesüsteem, vee kvaliteet on endiselt halb. Tõnu Ammussaar teatas, et suvel pannakse Viinistu veejaama täiendav filter.