Ühistranspordikeskus on Harju bussiliine korraldanud 10 aastat

1988

Harjumaa Ühistranspordikeskuse (ÜTK) juht VELLO JÕGISOO, tähistasite esmaspäeval seminariga ÜTK sünnipäeva. Kümme aastat tagasi olite Kose vallavanemana keskuse asutamist ette valmistanud töögrupis. Mis ajendas keskust looma?
„28. septembril 2004 sai allkirjastatud asutamisleping, et luua Harju 25 omavalitsuse ja riigi osalusega ühistranspordikeskus. Töö käivitus jaanuarist 2005.
Kui asutamist ette valmistasime, käisime uurimas Soomes ja Rootsis, kuidas seal analoogsed asutused toimisid. Viimase tõuke saime Järvamaalt, kus juba oli selline keskus.
Varem tegeles liinilubade väljastamisega maavalitsuse osakond. Kuulusin selle juurde loodud komisjoni, mis arutas, kuhu ja milliseid liine teha. Siis oli maakonnas üks vedaja, Harjumaa Liinid. Ent üle 50 protsendil liinidest jäid bussid ära, ei väljunud. Sõiduvajadus oli, asemele hakkasid tulema kommertsliinid. Suur segadus tekkis, omavalitsused tegid ettepaneku, et hakkame parem ise ühistransporti korraldama.
Pikalt arutasime, kas osta oma bussid. Tehti uuring, sai selgeks, et ei pea olema endal 80 bussi, pigem tekitada konkurents ja panna kandideerima firmad, kellel on bussid.
Teiseks saime aru, et ainult Harjumaal pole mõtet seda kõike teha, Tallinn tuleb võtta punti.“
Miks ka Tallinn, pealinnas on oma transpordiamet?
„Me liinid algavad Tallinnas ja läbivad linna. Alg- ja lõpp-peatus on Balti jaama juures, peatused veel mitmel pool. Kommertsliinide peatused asuvad Solarise kõrval. Kõik need on rajatud kooskõlastatult Tallinna linnaga.
Nüüd on meil juba Tallinnaga ühine kuukaart, millega saab sõita ka trammis, trollis ja linnaliinibussis. See tähendab, et istud koduvallas avaliku liini bussile, valideerid kuukaardi või ostad pileti ja teatud aja jooksul saab sama piletiga sõita edasi pealinna liinidel. Plaan on kaasata edaspidi ühtsesse piletisüsteemi ka rongid.“
Kas ÜTK asutamise ajal seatud eesmärgid on täidetud ja ootused end õigustanud?
„Arvan küll. Sõitjate arvud on kasvanud ja avalikke liine tulnud juurde. Kommertsliine, mida omal ajal häda pärast avasime, on vähem. Avalike liinide bussid sõidavad rohkem külades. Kõik see on teostunud ja edaspidi saab aina paremaks minna.“
Kuidas käib koostöö riigiga?
„Riik doteerib avalikke liine, esitame aastase summa peale taotluse ja peame majandusministeeriumiga läbirääkimisi. Reeglina saame toetuse küsitud summale lähedase. Üldjoontes jaguneb riigi raha ja ÜTK raha pooleks, 50 ja 50. Linnalähedastel liinidel jaguneb isegi kuni 90 protsenti piletitulust ning 10 protsenti riigilt. Küladest kohati ka vastupidi, isegi kuni 20 ja 80.
Liine vaatame pidevalt üle, optimeerisime lääne suunal, nüüd tegeleme lõuna suunaga. Kui tahame, et inimesed maale elama jääksid ja uusi elanikke juurde tuleks, peavad bussid sõitma. Kui plaanitakse kolimist maale, küsitakse ka tänapäeval, kuidas on transpordiga ja kus on kool ning kuidas sinna saab. Mingi aeg tõesti sõidab mõnda kohta vaid kaks inimest, aga loodetavasti mõne aja pärast 20.“
Kui palju on sõitjaid ja milliste summadega arvestate aastaeelarves?
„ÜTK aastaeelarve on umbes  6,87 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit teenime avalikel liinidel piletitulust, 2 miljonit eurot on riigi dotatsioon avalikele liinidele, transpordi korraldamise eest omavalitsustes teenime 1,7 miljonit, omavalitsuste liikmemaks on kokku 120 000 eurot. Liikmemaks oleneb elanike arvust omavalitsuses ja kaugusest Tallinnast. Ülejäänud tulu laekub muudest toetustest ja mitmesugustest programmidest.
Aastas sõidavad bussid Harjumaa avalikel liinidel läbi 5,6 miljonit kilomeetrit. Reisijaid on 2,4 miljonit. Erinevaid avalikke liine on 56 – need on liinid, mida riik doteerib, algavad Tallinnast  ja jõuavad kuhugi või algavad sealt kusagilt ja lõpevad Tallinnas. Pluss siseliinid 9 omavalitsuses – ÜTK koordineerib Jõelähtme, Kose, Rae, Viimsi, Harku, Saue, Keila vallas ning Maardu ja Keila linnas siseliine, millega sõidavad nii õpilased kui ka kõik teised reisijad.“
Sise- ehk kooliliinide kohta on meie kandis arvatud, et parem on, kui tööd saavad kohalikud vedajad, kes teavad kõiki lapsi ja teeotsi.
„Kindlasti on ÜTK hallatud siseliinidel head ja ka vead. Pluss on see, et meie korraldatud siseliinidel ostetud piletiga saab ümber istuda Tallinna sõitvale bussile ning edasi ka pealinna ühistransporti, sest on ühendatud ühtsesse piletisüsteemi. Kus vald ise korraldab siseliine, pole see võimalik.
Teine pluss on raha kokkuhoid – omavalitsustele ei tagastata käibemaksu, kui tasuvad siseliinidel sõitmise eest firmadele. ÜTK saab käibemaksu tagasi.
Miinus on see, et vedajad ei pruugi olla kohalikud, ei tunne inimesi ega olusid. Kuigi mitmel pool on ÜTK siseliinide konkursi võitnud kohalik vedaja.“
Kuusalu valla ja Loksa inimesed sõidavad Tallinna peamiselt liinibussidega, liinide valik ja graafikud on väga olulised. Raasiku ja Anija vallas minnakse enamasti rongiga, Arukülast saab kiiresti linna ka kommertsbussi ehk marsaga.
„Ida suunal on avalike liinide piletitulu järjest kasvanud. Kui võrrelda liinirühmi, on kõige suurema sõitjaskonnaga Loksa, Kiili ja Viimsi suund. Kui veebruaris 2013 oli Loksa-Kuusalu suunal sõitjaid 39 500, siis tänavu augustis 52 500. Oleme liine juurde pannud ja need on end õigustanud. Kindlasti on sõite, kus bussis on vähe inimesi, aga et suurt hulka reisijaid Loksa suunalt pealinna viia, on vaja bussil sinna sõita.“
Kuidas lahendate reisijate pretensioone?
„Iga päev tuleb telefonikõnesid, nurisetakse bussijuhtide käitumise üle, busside hilinemiste, katkiste busside ja piletiaparaatide pärast. Avalikel liinidel sõidavad riigi muretsetud sinised  bussid, need on enamasti töökorras. Alati vastame helistajale, kirjalikele pretensioonidele anname kirjaliku vastuse. Võtame ühendust vedajatega, anname pretensioonidest teada.
Panustame bussijuhtide suhtekorraldus-koolitusse. On küll firmade endi mure oma bussijuhte koolitada, aga inimesed pöörduvad pahameelega meie poole, kui ei ole bussijuhi käitumisega rahul.
Meie jaoks on väga tähtis, et bussijuhtidel kaoks võimalus teha sõitjatega otsetehinguid. Kuukaardi valideerimisel ja pileti ostmisel sõitja fikseeritakse ning teame, kui palju on liinil kasutajaid. See info on edasiste tegevuste jaoks oluline. Muidu näitab statistika, et liini vajatakse vähe.“
Olete lubanud, lähikuudel pannase avalike liinide bussidesse kaamerad.
„Jah, selles suunas töö käib. Koostöös maanteeametiga valmistame ette riigihanke ja loodame kaamerad paigutada selle aasta lõpus  või järgmise alguses.“
Elektrirongide piletihinnad tõusevad, kas hinnatõus on plaanis ka liinibussides?
„Praegu ei oska sellele veel vastata. Vedajad esitavad alles taotlusi tariifide muutmiseks. Kui selguvad vedajate muudatused, siis saame omi plaane sättida.“

Eelmine artikkelKuusalu vallas tõuseb lasteaia osalustasu
Järgmine artikkelSõnumitooja 8. oktoobri lehes