Savipõletusahju kasutavad nii täiskasvanud kui koolilapsed.
KERT KRÜSBAN, PILLE HALLIKA ja ÕIE ALT Vihasoo keraamikakojas.
Keraamikakoda hakkas Vihasoo lasteaia-algkooli ruumides tegutsema möödunud aasta sügisel, novembris tehti keraamikaahjus esimene savipõletus. Mõte, et Vihasoos võiks olla keraamikaga tegelemise võimalus, tekkis lasteaia-algkooli õpetajal Lüüri Kormanil ja lapsevanemal Pille Hallikal 2009. aasta lõpus. Et ahju ostuks raha taotleda, loodi MTÜ Vihasoo Haridusselts. 2010. aastal lubati ahju ja tarvikute ostuks LEADER-programmist 52 578 krooni, 10protsendilise omaosaluse kattis Kuusalu vald.
„Idee on pakkuda kohalikele elanikele käelist tegevust. Meil on praegu nimekirjas 15 inimest, iga kord on kohal 7-8. On nii Vihasoo, kui Vatku, Käsmu, Uuri ja teiste külade elanikke,“ ütles Vihasoo lasteaia-algkooli direktor ja haridusseltsi liige Marika Astor.
Professionaalset keraamikut õpetama palgatud pole, juhendab Kolgas Virve Kermi keraamikaklubis õppinud Pille Hallika.
„Teeme ise omas ringis. Tehnikaid on mitmeid, mõni on lihtsam ja kiiremini õpitav, mõni raskem. 6000-7000 aasta tagused Vihasoost leitud saviesemed olid tehtud linttehnikas – valmistatakse niiöelda vorstikesed, neid spiraalselt üksteise otsa asetades luuakse ese. Enamasti teeme savilehest – rullime savitüki leheks lahti, lõikame tükid välja, kleebime kokku,“ kirjeldas Pille Hallika.
Marika Astor lisas: „Midagi juurde ma lugenud pole, Pille on meie õpik.“
Savipõletus võtab ööpäeva
Täiskasvanud käivad Vihasoo kooli ruumides koos neljapäeva õhtuti, savi voolitakse 2-3 tundi järjest. Iga kord kaalutakse endale vajalik kogus savi ning makstakse selle järgi.
„Savi on rahustav materjal, sa justkui sulad selle sisse. Esimesed kaks tundi mööduvad märkamatult. Kui käed käivad, ei jõua mõelda kodustele asjadele,“ jutustas Pille Hallika.
Keraamikakoja naised rääkisid, et niisama kujukesi kapile ei tehta, pigem asju, mida saab kasutada. Valmistatakse taldrikuid, kausse, kruuse, kandikuid ja palju muud.
Pille Hallika: „Kõrgkuumuskeraamika on vastupidav, pole vaid ilu pärast. Seda saab nõudepesumasinas pesta. Kasutan enda tehtud nõusid kogu aeg.“
Kui savinõu on valmis voolitud, põletatakse see 850 kraadi juures. Eelpõletatud ese glasuuritakse, seejärel põletatakse 1250kraadises kuumuses.
Keraamikaahjus põletatakse nõusid alles siis, kui piisavalt palju esemeid on koos ja ahi saab täis.
„Savipõletus võtab ligi ööpäeva – kõigepealt peab aeglaselt üles kuumenema, kui õige temperatuurini jõuab, hakkab jahtuma,“ rääkis Marika Astor.
Heategevusmüügiga lastele savi
Keraamikaahi muretseti, et savivoolimisvõimalus oleks nii täiskasvanutel kui ka koolilastel.
„Kogu kooliperega on mõte sel õppeaastal kaks korda savi voolida ja põletada – korra kolmandal, korra neljandal veerandil. Lisaks saavad 5. ja 6. klassi õpilased kaks korda kuus reedeti osaleda keraamikaringis. 18. detsembril oli meil heategevusmüük – müüsime enda valmistatud käsitööd, et osta laste keraamikategevuseks savi ja glasuure. Saime 1861 krooni, selle eest ostame umbes 100 kilogrammi savi,“ jutustas Marika Astor.
„Kutsume õpetama erinevaid keraamikuid, et nende jagatud teadmisi lastele edasi viia.“
Jaanuari lõpus käis Vihasoo keraamikakojas Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud keraamik Jane Paadimeister Katariina Gildist. Ta õpetas savipallist õõnesvormi voolimist ja linttehnikat. Kohal oli 11 huvilist. 19. veebruaril õpetas keraamikakojas Tallinna Prantsuse Lütseumi kunstiõpetaja Liis Reier kaanega karpi valmistama. Kohale tuli 5 inimest.
„Viimasel korral oli osalejaid vähe, sest ilm oli külm ja inimesed haiged. Teine põhjus on ka see, et me pole avalikult suurt reklaami teinud,“ lausus Pille Hallika ning lisas, et uued keraamikahuvilised on neljapäeva õhtuti Vihasoo lasteaias-algkoolis igati teretulnud.
