Noorteprojekt viib Kehra õpilased Soome, Ungarisse ja Venemaale

843

Rahvusvahelise projekti raames otsitakse kohalikest firmadest koostööpartnereid.

Anija valla Soome sõpruslinn Salo algatas 2009. aastal projekti „Noorte inimeste väljakutsed muutuvas maailmas.“ Eesmärk on ennetada majanduse- ja karjääriõppe abil noorte tööpuudust, mis on Euroopa Liidus kõrge.

Projektis osalevad  Salo, Ungari Gardony linna, Venemaa Rzavi linna, Elva ja Kehra gümnaasiumi 11. klasside õpilased, kes võtavad koolis valikainena majandusõpetust. Üle-eelmisel nädalal valiti Kehra gümnaasiumis kuus õpilast, kes lähevad aprillis projekti  raames  Salosse noorteseminarile. Väljavalituteks osutusid 11. a klassi õpilased Mario Õispuu, Anu Kersten, Kenn-Eerik Kannike, Krister Tammjärv ja 11. c klassist Dmitri Fugelo ja Gleb Vašeto. Koos noortega sõidavad Soome kaks juhendajat, üks omavalitsuse esindaja ja üks ettevõtja.

Kehra gümnaasiumi huvijuht Eve Rohtla selgitas, et enam kui neljakümne projektis osalenud õpilase hulgast valisid õpetajad välja need, kes sobisid Anija valda esindama: „Analüüsiti, kuidas õpilased on koolitöödega hakkama saanud, kuidas nad suhtuvad õppimisse ja kooli esindamisse ning millised on nende teadmised.“

Ta lisas, et nüüd algab kuue väljavalitu jaoks tõsisem töö, kus tuleb üle korrata seni õpitud teemad – äriplaani koostamine ja äri alustamine, turundus ning maksusüsteem Eestis. Seejärel tuleb valmis teha kaks esitlust, koguda selleks materjale ja külastada ettevõtjaid ning tutvuda nende tegevusega. Soomes kannavad õpilased oma esitlused ette, näitavad enda teadmisi majandusest ja saavad  ülevaate teiste riikide majandusest.

Projekt kestab 2015. aastani ja igal aastal korraldab üks osalevatest linnadest kevadise seminari. 2013. aastal toimub seminar Anija vallas.

Anija abivallavanem Marge Raja lausus, et kui sõpruslinn käis välja projekti idee, otsustas Anija vallavalitsus võimalust kasutada: „Projekti partnerid on ettevõtted nagu näiteks NOKIA. Anija vallas on toetajate leidmisega raskusi. Projekti rahastamise võimalused pidi iga omavalitsus ise leidma. Meil on see eelis, et majandusõpe on koolis olemas ja õppekava osana rahastatud. Soome sõit on osaliselt kompenseeritud, osa tuleb õpilastel endal kinni maksta.“