IVO TUPITS soovitab Kehra gümnaasiumiosa alles hoida

2775
Kehra gümnaasiumi senine direktor IVO TUPITS peab tippgümnaasiumi tegemist ebareaalseks, kuid on gümnaasiumiosa jätkamise poolt.

Kehra gümnaasiumi direktor IVO TUPITS, kolm aastat tagasi kooli juhtima asudes nimetasite oma eesmärgina õpilaste arvu suurendamist, et säilitada gümnaasiumiosa. Nüüd lahkute, kas see tähendab allaandmist?
„Õpilaste arvu suurusjärk on jäänud samaks. Küll aga viib riik järjest jõulisemalt ellu poliitikat, et need lapsed, kel ei ole gümnaasiumis õppimisel väga selget perspektiivi, peaksid minema kutsekooli. Nii et kui arvestada,  et  umbes pooled põhikooli lõpetajatest lähevad kutsekooli ja pooled jätkavad gümnaasiumis, on meie gümnaasiumiosas täiesti normaalne proportsioon.
Olen käinud nii Raasiku kui Alavere koolis ja võin öelda, et neist pole meil väga palju loota. Üksikud võivad sealt tulla Kehrasse gümnaasiumisse, kuid enamik tahab Tallinnasse. Oma 9. klasside lõpetajatele oleme teinud vestlusringe,  kaasanud ka ühe vilistlase rääkima, kuidas tema otsuseid tegi, ning tutvustanud ise, millised võimalused on praegu Kehra gümnaasiumis lisaks tavapärasele õppekavale, öelnud, et enne Tallinnasse tormamist tasuks kaaluda Kehra kooli võimalusi.
Ühest küljest tahaksid kõik osapooled väga head kooli, samas võtame gümnaasiumisse vastu kõik lapsed. Tean koole, kus veel neli aastat tagasi oli selged kriteeriumid, näiteks keskmine hinne 3,8, millest kehvema õppeedukusega õpilasi gümnaasiumisse ei võetud. Nüüd on ka neis lastud latt alla ja võetakse kõik vastu. Enamus gümnaasiume võitlevad püsimajäämise eest.“

Kehra kooli praeguses 10. klassis on vaid 8 õpilast. Miks?
„Eelmisel aastal põhikooli lõpetanud lend oli kahjuks nõrk. Teiseks pole kooli omanik kahe aasta jooksul andnud ühtegi selget sõnumit või lubadust, mis saab koolist edasi. Kui lapsevanemal, kes hoolib oma lapse edasisest arenguteest, jääb mulje, et omanik ei tea ka ise, mida ta teeb, on see tema jaoks pigem „ei“ kui „jah“.“

Miks otsustasite lahkuda? Oli see Teie enda soov või vallavalitsuse ettepanek?
„Kooli arengukava ja tulevikuvisiooni töögrupi aruande menetlemisel tõdesin, et volikogu mõne liikmete soovid on ühest küljest kohati ebarealistlikud, teisalt väga üldsõnalised. Räägiti tippkoolist, kuid on jäänud sõnastamata, mis on see tippkool.
Olen püüdnud ka volikogus mitu korda selgitada, milline on praegu Eesti hariduse olukord, kuid see on jäänud minu monoloogiks, mis ei jõua kohale. Arutelud käivad tasandil, kuidas oli siis, kui keegi ise käis 20-30 aastat tagasi koolis või käis kümme aastat tagasi tema laps. Kuid tänane elu muutub kiiresti, igal aastal on ka hariduselus uus situatsioon, uued probleemid. Olen kindel, et inimesed, kes on Kehra kooli teemal kõvasti sõna võtnud, ei ole viimase aasta jooksul käes hoidnud ühtegi Õpetajate Lehte. Kui nad seda teeksid, näeksid hoopis teistsugust pilti, kui nad on ette kujutanud: seal on kaks lehekülge täis tööpakkumiskuulutusi. Kahjuks pole kahe aasta jooksul volikogust ja vallamajast käinud keegi meie koolieluga tutvumas, mind ei arvatud ka hariduskomisjoni liikmeks. See on sarnane hiljutisele olukorrale  riigivalitsemises, kus oli palgatud suu­repärane  nõunik, kuid nõu ei tahetud saada ega kuulata.
Lihtne oleks volikogu ees öelda, et jah, eks teeme selle tippkooli. Kuid siis tuleks kahe-kolme aasta pärast tõdeda, et see ei tulnud välja ning vastutab ju direktor. Mina seda vastutust endale ei võta ega taha anda lubadusi, mida täita ei suuda.
Jään oma sõnade juurde: meil on reaalne säilitada 50-70 õpilasega gümnaasiumiosa, kus õpivad ka keelekümbluse lapsed, ning tuleks leppida sellega, et me ei suuda võistelda suurte gümnaasiumidega, kus on palju valikuvõimalusi. Pakume siin parimal võimalikul moel kodulähedast gümnaasiumiharidust ning tippkooli tegemiseks ei näe ma võimalust. Eestis on minu hinnangul vaid neli-viis tippkooli, kuid selleni on jõutud tänu 20-30 aastat tagasi tehtud otsustele.“

Kas ei oleks abi, kui võtta suund spetsialiseerumisele?
On pakutud ideid teha Kehrasse käsipallikallakuga gümnaasium, või alustada koostööd näiteks Sisekaitseakadeemiaga ja hakata siin tulevasi tudengeid ette valmistama.
„Ka kaks aastat tagasi moodustati üks komisjon kooli tuleviku arutamiseks. See käis koos kolm korda ja siis pakuti välja, mida võiks hakata süvendatult õpetama. Ainuke, mida minu meelest tasus arutada: kui suudame siia gümnaasiumisse tuua käsipallilapsi Tapalt kuni Arukülani. Kuid sellele tõmbasid käsipallielu tundvad inimesed piduri peale, kuna see poleks jätkusuutlik. Mina aktsepteerin spetsialistide hinnanguid.
Koostöö Sisekaitseakadeemia ja vanglaametiga oli meie tänavune suur töövõit, kuid pigem jääb see siiski  kursusepõhiseks, kardan, et puhast kindla suunitlusega  gümnaasiumi me välja ei vea, teadaolevalt plaanitakse  Tartusse teha sellist riigigümnaasiumi ning Tallinnas on mitu kooli, kus asi juba hästi töötab.“

Kas see tähendab, et Teie meelest tuleks Kehras gümnaasiumiosa sulgeda?
„Olen selle poolt, et gümnaasiumiosa hoitaks alles nii kaua, kui võimalik, et pakkuda õppimisvõimalust eelkõige neile lastele, kellele ei sobi Tallinna tempo. Sellise masinavärgiga, millega Tallinna õppima asudes tuleb hakkama saada, ei pruugi kõik esimese hooga vastu pidada. Meil on siin aega tegeleda igaühega individuaalselt ning õpilane ei kuku kohe esimeste raskuste puhul gümnaasiumist välja. Koormus, mis vallal praegu gümnaasiumi ülalpidamiseks on, ei ole suur. Seetõttu arvan, et vähemalt kolm-neli aastat on see võimalus kindlasti olemas.“

Millised on lapsevanemate ja õpilaste ootused-lootused gümnaasiumi osas?
„Lapsevanemate seas tehtud küsitluste vastustest joonistus välja: nad tahaksid, et Kehras antaks jätkuvalt gümnaasiumiharidust.  Samas vastuses küsimusele, kas nad on kindlalt otsustanud, et nende laps jätkab gümnaasiumiõpinguid Kehras, jätsid nad otsuse  lahtiseks. Osa õpilasi teavad väga kindlalt, mida ja kus soovivad edasi õppida ning nemad ei näe Kehras gümnaasiumiosa vajadust, samas paljude vastus oli, et gümnaasium võiks ikka olla ning kaaluvad siin jätkamist.“

Mida peate enda suurimateks  saavutusteks  Kehra  koolis?
„Arvan, et kasutamata ei jäänud midagi olulist neist võimalustest, mis on meie haridusmaastikul praegu pakkuda ning pean neid aastaid kooli jaoks tulemuslikuks. Kolme aasta jooksul oleme toonud kooli umbes 40 000 euro eest projektiraha. Viimasel kahel õppeaastal oleme kooli toonud  päris palju uusi õpetajaid ning õpetajate keskmine vanus on oluliselt noorenenud. Kaks suurimat asja on Comeniuse projektis osalemine ning koostööprojekt vanglaameti ja Sisekaitseakadeemiaga. Ja minu CVsse läheb kirja, et olen töötanud Eesti ühe parema keelekümbluskooli juhina.“

Rääkige lõpetuseks palun pisut sellest keelekümblusest. Kuidas on end õigustanud, et vene peredest pärit lapsed õpivad enamik aineid eesti keeles?
„Keelekümblust alustati Kehra koolis üheksa aastat tagasi. Esialgu oli osa aineid eesti keeles, praegu õpivad kõik lapsed juba alg­klassidest peale kõiki aineid eesti keeles, välja arvatud vene keel emakeelena. Kahjuks pole keelekümblus lasteaias veel korralikult jalgu alla saanud, seetõttu on esimeses klassis päris raske.
Oleme lapsevanematele rääkinud, et keelekümblus on lapsele kasulik. Me ei taha neist teha eestlasi, nad on ikka venelased, ukrainlased või mõnest muust rahvusest, eesmärk on, et nad omandaksid eesti keele ning neist kasvaksid meie riigi tublid ja lojaalsed kodanikud, kellel on selge arusaam Eesti elust ja poliitikast.
Kui raha oli natuke rohkem, sai Kehra kool lubada luksust, et ka gümnaasiumiosas olid eraldi keelekümblusklassid. Viimastel aastatel oleme gümnaasiumi õppekava tõmmanud mõistlikult kokku ning keelekümbluse lapsed õpivad gümnaasiumis koos eestikeelse põhikooli lõpetanutega.“