Astronoomiast kõnelesid astrofüüsikud ENE ERGMA ja TÕNU VIIK ning helilooja URMAS SISASK.
Hoolimata suviselt kuumast
ilmast olid paljud Kuusalu valla ja ka Loksa linna inimesed tulnud pühapäeva, 31. mai õhtupoolikul Vihasoo rahvamajja.
Rahvusvahelisele astronoomia-aastale pühendatud teaduspäeva korraldaja, Vihasoost pärit ja sinna taas elama tulnud staažikas teadusajakirjanik Rein Veskimäe avaldas rahvamajas lootust, et kuuldu-nähtu ajendab kodukandi noori õppima reaalteadusi või ärgitab nende vanemaid suunama oma lapsi omandama füüsika-matemaatika valdkonna kõrgharidust. Eelmisel nädalal selgusid haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Archimedes teaduse populariseerimise projektikonkursi tulemused, rahastuse sai ka projekt „Küla teaduspäev Vihasoos“.
Rein Veskimäe: „See näitab, et meie ettevõtmist hinnati. Reaalteadused on iga riigi edu pant. Loodan, et teaduspäevalt said siinsed noored innustust Eesti kui kosmoseriigi arengule kaasaaitamiseks.”
Riigikogu esimees, aka-deemik Ene Ergma tutvustas päikesesüsteemi ning rääkis supernoovadest, neutrontähtedest ja ka sellest, kuidas tal paar aastat tagasi õnnestus USA diplomaadi kutsel jälgida Floridas kosmosesüstiku lendutõusmist. Rein Veskimäe lisas, et sellest käigust on pikemalt kirjutatud ajakirja Horisont 2008. aasta 1. numbris.
Ene Ergma näitas fotosid Kennedy-nimelises kosmosekeskuses nähtust ning ütles, et hoolimata majanduslangusest tingitud raskele ajale, peaks Eesti riik sel aastal alla kirjutama lepingu Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks astumiseks.
Kohaletulnud said akadeemikult teada sedagi, et supernoova ei tähenda uue tähe sündi, vaid hoopis tähe võimsat, plahvatusega surma ning et neutrontähed avastati alles 1967. aastal ja nendega seoses on astronoomidele antud viis Nobeli preemiat.
Ta tõdes: „Loodusteadused mulle meeldivad, neid ei saa tõlgendada erinevalt inimeste loodud seadustest.”
Ene Ergma rääkis, et on käinud esinemas mitmel pool koolides teaduspäevadel, kuid küla teaduspäeval osales esimest korda. Ta tänas pärast esinemist Vihasoo rahvast ja teaduspäeva korraldajat ning sõnas, külarahval on vedanud, et seal elavad sellised eestvedajad.
Reede, 13. aprill 2029
Aastaid Tõravere observatooriumi direktorina töötanud Tõnu Viik, Eesti Loodusuurijate Seltsi president, märkis, et on juurte poolest pooleldi kohalik, kuna ta ema on sündinud Virve külas.
Ta kõneles Maale kukkunud ja kukkuvatest meteoriitidest ning esitas küsimuse, kas meid ähvardab kosmosest tõsine oht. Teadlased avastasid 2004. aastal, et Maale on ohtlikult lähenemas asteroid Apophis, mille diameeter on 320 meetrit. Ennustatud on, et 13. aprill 2029 võib see asteroid läbida ohtliku piirkonna ehk lukuaugu ja siis on aastal 2036 taas kohal ning see võib tähendada maailma lõppu. Samas lisas ta, teadlased on arvutanud, kui näiteks kosmoselaevaga vajutada-nihutada seda asteroidi paarsada meetrit eemale, on võimalik katastroofi ära hoida.
„Maalähedased objektid on isegi väga ohtlikud, aga kui me neid lähedale ei lase, lõikame neist kasu,” sõnas ta. „Ootamatult meie pihta suured asteroidid ei tule, neid jälgitakse pidevalt.”
Tõnu Viik kinnitas veel, et 21. sajandi alguseks tuleb lugeda 1. jaanuari aastal 2001, mitte aga 2000. aasta saabumist.
88 tähtkuju
Helilooja ja astronoomiahuviline Urmas Sisask esitas teadusliku jutu vahele klaveril muusikapalu, mis on tähtedest inspireeritud või neile pühendatud.
Ta jutustas, kuidas ehitas endale poisina Jäneda kandis esimese teleskoobi – ostis külapoest müüja hämmastuseks kõik prilliklaasid ära. Nõukogude ajal polnud teleskoope saada, tuli ise teha. Ka valmistas ta binokleid ja tegi endale tähetorni.
Küsimusele, kui palju on tähistaevas tähtkujusid, soovitas ta vastuse leida klaveri klahve lugedes – nii valgeid kui ka musti. Neid on kokku 88 ja sama palju on ka tähtkujusid.
Teleskoobiga vaadati päikest
Vaheajal oli võimalus vaadata päikest läbi rahvamaja ette üles seatud teleskoobi. Päike asub meist 8 valgusminuti kaugusel. Teleskoobi tõi kaasa ja seadis üles harrastusastronoom Martin Vällik, kes oli tulnud omaalgatuslikult teaduspäevale.
Ta ütles, et sellised teleskoobid on Eestis vaid temal ja Ahhaa-keskusel, seega oli Vihasoo teaduspäeval käinutel haruldane võimalus näha päikeseplahvatust ehk proturberantsi – päikesest paistis ühel pool välja ulatumas otsekui sammas.
Nii mõnigi osalenu tõdes, et pole pärast kooliskäimist astronoomiaga tegelnud ning kohati tundus kuuldu päris keeruline, kuid huvitav oli sellegipoolest.
Ka Kuusalu keskkooli füüsikaõpetaja Raivo Kontus lausus, et teaduspäev oli huvitav, kuigi räägitu polnud talle võõras. Õpetaja lisas, et tuli teaduspäevale tuntud esinejate pärast ja ka selleks, et vaadata teadusbussi Suur Vanker tudengite katseid. Buss on Kuusalu koolis ühel korral käinud, siis tutvustati üldfüüsikalisi katseid, kuid edaspidi võiks kutsuda õpilastele näitama ka astronoomiaga seotud esinemist.
