Vihasoo lapsed tegid loodusloo õpimapid

1008

Õppevahendite koostamise projekti toetas rahaliselt KIK.

Aasta tagasi kevadel alustati Vihasoo koolis projektiga „Vihasoo lasteaia-algkooli loodusõppeprogramm ja õppevahendite koostamine“, mida KIK toetas 3575 euroga.

Nüüd oli kolmanda veerandi viimasel päeval, eelmisel reedel koolis loodusloo päev, millega projekt laste jaoks lõpetati.

Projektijuht Mari Sarv ütles, et veel on plaanis korraldada aprillis kokkusaamine naaberkoolide õpetajatega ning tutvustada projekti käigus valmistatud õppematerjale. Neid on võimalik kasutada õppevahendina ka ümbruskonna teiste koolide õpetajatele – tulla klassiga Vihasoo kooli, kus juhendaja aitab tundi läbi viia.

Projektitoetuse abil osteti fotoaparaat. Lapsed pildistasid kogu aasta vältel kord kuus kindlaid kohti ning said pildirea, kuidas need aastaaegadega muutuvad. 1.-2. klass vaatles aasa, mererannikut, jõe ümbrust, metsa ja Vihasoo küla loodust, 3.-4. klass puid, 5.-6. klass rohttaimi. Fotodest koostati õpimapid. Lisatud on töölehed ja koosluste kirjeldused.

Loodusõppe õuetundides saab minna lastega samasse kohta, kaasas töölehed, pikemaks vaatluseks koos juhendajaga kuluks projektijuhi sõnul paar-kolm tundi.

Veel valmistati projekti raames 8 olulise paiga kohta suured infotahvlid: Vihasoo küla, lasteaia territoorium, üle tee niit, Tammispea rand, Loobu jõgi, palumets ja laanemets.

Reedel tegid klasside esindajad enda kokkupandud õpimapi kohta ettekande. Ekraanilt sai näha, kuidas loodus aastaaegade vaheldudes muutus. Kõige paremini oli seda aru saada puudest.

Loodusloo päeva teises osas rääkisid Tiina Reintal ja Kaie Kauts Sagadi looduskoolist õpilastele ja lasteaialastele puudest, katsuda sai puuoksi ja kaaluda käes eri puidust klotse.

Nad kiitsid stende, et need on tehtud lastele arusaadavas keeles ning peaksid pakkuma huvi ka lapsevanematele.

Uue õppematerjaliga hakatakse Vihasoo koolis käima õuetundides. Mari Sarv lausus, et plaan on veel pilte juurde teha ja õpimappe täiendada.

Ta tõdes, et aastane projektijuhtimine on olnud töömahukas, kuid nüüd on hea tunne, et see sai tehtud: „Kui hakkasin projekti kirjutama, ei kujutanud ette, et aasta otsa on tihedat tööd, kui oleksin teadnud, võib-olla poleks nii õhinal kirjutama asunud. Nüüd on mul uus idee – teha projekt, et saaks õpilastele mängulisi õppevahendeid, mida õpetajad võiksid kasutada loovaks tegevuseks loodusõpetuse tundides.“

Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor: „Positiivne on, et lapsed ise pildistasid, nad on kõik need rajad läbi käinud, kogu õppeaasta tegid loodusvaatlusi. Minu süda on rahul, osa õppekavast on meie enda tehtud.“

Eelmine artikkelPõles kasvuhoone
Järgmine artikkelKas Kuusalu Kordejaani taastada pidude kohana või hoopis lammutada?