Kohus leidis, et kaebuse motiivid ei ole vallavalitsuse nõuete rahuldamiseks piisavad.
Kuusalu vallavalitsus esitas möödunud suvel Tallinna halduskohtusse kaebuse, millega taotleb, et Eesti Vabariiki kohustataks rahandusministeeriumi kaudu välja töötama ja rakendama kompensatsioonimehhanismi looduskaitselise maamaksusoodustuse tõttu Kuusalu valla eelarvesse laekumata jäänud ja jääva maamaksu kompenseerimiseks tagasiulatuvalt alates 2009. aastast.
Looduskaitseliste maade maamaksusoodustus on kehtinud alates 1999. aastast, esialgu oli see 25, 50 või 75 protsenti ettenähtud maamaksust, olenevalt kaitsealuse maa piirangutest. Alates 2009. aastast ühtlustati see 50 protsendile.
Tasutud maamaks laekub täielikult omavalitsusele. Maamaksusoodustuse tõttu on Kuusalu valla tulubaas ainuüksi aastatel 2008-2010 vähenenud 281 252 euro ja iga järgneva aastaga veel ligi 95 000 euro võrra.
Vallavalitsus selgitab, kaebus esitati soovist, et riik töötaks välja meetmed, mis tagaks saamata jäänud tulu kompenseerimise omavalitsustele – et need saaksid vähemalt minimaalses mahus täita neid kohalikke ja riiklikke kohustusi, mis on jäänud vähenenud tulubaasi tõttu ellu viimata. Loetletud on valdkonnad: infrastruktuuri arendamine, haridus ja noorsootöö, sotsiaalne heaolu, kultuur, vaba aeg.
Ühe argumendina on vallavalitsus viidanud kaebuses OÜ Geomedia koostatud omavalitsuste võimekuse analüüsile 2011. aasta kohta – finantsvõimekuse osas on Kuusalu vald 227 omavalitsuse osas 222. kohal.
Rahandusministeerium on vastuargumentides seisukohal, et Kuusalu vallal on tagatud piisav tulubaas, et osutada kohalikke teenuseid minimaalses kohalikus mahus. Kohus nõustus selle väitega, vastupidist ei ole kaebaja kohtule tõendanud. Ministeeriumi andmetel oli Kuusalu valla maksutulu 2010. aastal 555 eurot elaniku kohta, mis on 16 protsenti kõrgem kui riigi keskmine tase ja sellega paigutub vald 11 kõige rikkama omavalitsuse hulka Eestis.
Kohus oli nõus ka ministeeriumi väitega, et ühel eelarveaastal avaliku teenuse minimaalses mahus täitmata jätmine ei ole kompenseeritav sellega, et järgmisel aastal osutatakse avalikke teenuseid suuremas mahus või kvaliteetsemalt.
„Kohalikul omavalitsusel ei ole riigi vastu tagasiulatuvalt nõudeõigust piisavate vahendite saamiseks, kuna periood, mille osas seda nõutakse, on möödunud ning avalikke teenuseid ei saa elanikkonnale pakkuda tagantjärele varasemate aastate eest,“ on kirjas kohtu seisukohti põhjendavas osas.
Ka on kohus viidanud, et maamaksu soodustuste tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise küsimus võib laheneda seadusandja tasandil.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud riigikogule arutamiseks eelnõu maamaksuseaduse muutmiseks. Kuid pärast möödunud nädalal toimunud esimest lugemist otsustas riigikogu selle menetlemise peatada.
Halduskohus langetas otsuse 14. mail, Kuusalu vallal on 30 päeva aega selle vaidlustamiseks ringkonnakohtus.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et seda, kas esitatakse apellatsioonkaebus või mitte, hakkab arutama koalitsioon, kes koguneb 28. mail.
