Rehviliidu kogumispunktide asemel on võimalik vanu rehve viia kogumiskohtadesse, kui on leping Rehviringlusega.
Eesti Rehviliit lõpetas alates 1. oktoobrist tegevuse tootjavastutusorganisatsioonina ning Rehviliidu vastuvõtupunktides vanu rehve enam ära anda ei saa. Rehviliidul olid kogumispunktid ka A. Urva OÜ territooriumil Kehras ja Alvar TÜ õuel Alaveres, Aruküla ja Raasiku jäätmekogumispunktides, Kiiu ning Loksa jäätmejaamas.
Nüüd tegeleb tootjavastutusorganisatsioonina vanade rehvide kogumisega kõikjal MTÜ Rehviringlus. Rehviringluse juhatuse liige Aarne Solvak selgitas, et tootjatel on kohustus omada kogumispunkti igas linnas, alevis ja alevikes, kus on vähemalt 1500 elanikku. See tähendab, et rehve tuleb vastu võtta Kehras, Arukülas, Aegviidus ja Loksal, ülejäänud kohtades siinkandis pole kohustuslik.
„Meil on Eestis üle 80 kogumispunkti ja ausalt öeldes ei ole meil mingit huvi neid juurde teha ega oma kulusid suurendada,“ märkis Aarne Solvak.
Kehras on Rehviringluse kogumiskoht OÜ A.Urva ning Arukülas Aave Transpordi territooriumil. Loksal on praegu veel leping FIE V.Oksenenko töökojaga, kuid Rehviringlus plaanib hakata edaspidi rehve koguma jäätmejaamas.
Kuusalus rehvide vastuvõtmise kohustust Rehviringlusel pole, kuid vallaelanikud saavad vanu rehve ära anda jäätmejaama Kiius. Jäätmejaamast toimetatakse need vallavalitsuse tellimusel Rehviringluse koostööpartneri Kuusakoski kogumispunkti. Rehviringluse juhi kinnitusel võetakse sinna vastu ka mujalt toodud rehvid.
Rehviliidust jäi kogumispunktidesse maha suur kogus vanu rehve, neid Rehviringlus ära ei vea. Alvar MÜ territooriumil asuv konteiner on pilgeni täis. Aruküla jäätmekogumispunktist toimetati vanad rehvid Raasikule endisesse jäätmepunkti, kus on umbes aasta jooksul kogutud rehvid, paarisaja kuupmeetri ringis.
„Kevadel Rehviliit neid enam ära ei viinud. Algul ütlesid, et praegu ei suuda, siis tuli teade, et lõpetavad tegevuse,“ sõnas Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall.
Ta on pidanud nõu keskkonnainspektsiooniga, sealt soovitati Rehviliidult nõuda oma kohustuste täitmist.
„Olen sellega nõus ja püüame rehvikuhjad likvideerida. Lootsime, et jõuame seda teha viimase kvartali jooksul, kahjuks pole õnnestunud. Meil pole neid rehve praegu Tallinnas ega mujal Eestis kusagil ladustada,“ rääkis Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.
Endine keskne kogumiskoht oli Maardus, sinna ei lubata rehve juurde viia. Rehve hakati saatma Leetu, kus neist tehti kummimatte ja põletati, kuid praegu olevat ka sinna vastuvõtmisel tõrge. Rehviliidu suuremad lootused on seotud sellega, et Iru jäätmepõletusjaam sai loa rehvipuru põletamiseks, lisaks peaksid lähiajal algama katsetused rehvipuru ja põlevkiviõli pürolüüsida, et toota sellest õli.
Seni püüab Rehviliit leida muid lahendusi rehvide endistest kogumiskohtadest äraviimiseks: „Loodan, et tuleva aasta esimeses kvartalis saame vähemalt väiksemates kohtades sellega ühele poole.“
