Anija mõisa ait on sel nädalal jõulumaa

1790
Jõulumaa üks peategelane, päkapikk INGA KOITLA, vaatab, kuidas Tallinna lapsed teevad HELINA LILLSOO juhendamisel paberist kuuseehet.

Anija mõisa tänavusest jõuluprogrammist „Sigin-sagin kingikojas“ oodatakse osa saama lasteaedadest ja algkoolidest kuni 700 last.

Jõulumaa on sel aastal Anija mõisas avatud kuuel päeval, 5.- 9. detsembrini. Päevas on kolm umbes 1,5 tunni pikkust programmi, korraga võetakse vastu kuni 40 last.
Jõulumaale tulijaid ootavad peahoone kõrval asuva aida juures päkapikud Inga Koitla ja Veronika Silivask ning jõulumemm Pille Kulla. Suurem grupp, kui on korraga tulnud näiteks kaks lasteaiarühma, jagatakse kaheks – osad lähevad sõltuvalt lumeoludest sõitma saani või vankriga, mida veavad kaks poni, teised jõulumaaks ehitud aita meisterdama.
Meisterdamisnurgas õpetavad päkapikud Helina Lillsoo, Laura Lass ja Mari-Liis Tüvi lastele paberist jõuluehte tegemist. Kui kõik on meisterdanud ja sõitnud poniga, saavad nad jutustada jõulumemme ja jõuluvana Uku Praksiga. Jõuluvana loeb kaartidelt ette, mida lapsed on temalt soovinud.
Seejärel istutakse heinapakkidele ning aidatakse lavale sätitud köögis askeldavatel peapäkapikkudel Inga Koitlal ja Veronika Silivaskil meelde tuletada, mida on vaja piparkookide tegemiseks. Et meenuksid õiged koostisosad, kasutatakse ka joogaharjutuste abi. Lõpuks leiavad päkapikud kadunud kingikoti ja viivad selle jõuluvana kätte. Kingi saamiseks loevad lapsed luuletusi või laulavad, peale kingi saab igaüks jõulumemmelt piparkoogi.

Uued peakorraldajad ka tänavu
Kehra noortejuhid Inga Koitla ja Veronika Silivask teevad Anija jõulumaad esimest aastat. Neile pakkus seda Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa.
„Natuke mõtlesime ja otsustasime, et saame hakkama,“ ütles Inga Koitla.
MTÜ Anija Mõis esitas kohaliku omaalgatuse programmi rahataotluse, KOP otsustas jõulumaad toetada 1995 euroga.
Otsus hakata jõulumaad korraldama, tehti sügisel, septembris-oktoobris: „Kuna aega ei olnud palju, polnud kerge. Mõtlesime kõigepealt, mis peaks ühel õigel jõulumaal olema. Enamasti meisterdatakse midagi, kindlasti peab olema jõuluvana. Anija jõulumaal on tavaliselt olnud ka näidend, koostasime kahepeale teksti ning ise mängime.“
Veronika Silivask lisas, et see pole tavaline näidend, nende etendus kestab kogu programmi vältel – algab laste vastuvõtmisega ja lõpeb siis, kui nad jõulumaalt lahkuvad: „Jõulumaa kõik osalised on tükike siinsest siginast-saginast ja näidendist. Meil kahel on lihtsalt ettekirjutatud tekst, teised improviseerivad. Aga ka meie ei esita päheõpitud teksti – on küll süžee, aga kuidas seda esitame, pole tähtis. Oluline on, et lapsed saaksid naerda, oleks lõbus.“
Korraldajad jutustasid, et kui algul arvati – jõulumaa peab lastele pakkuma võimalikult palju erinevaid tegevusi, siis ühe linnalasteaia õpetaja kinnitusel on linnalaste jaoks põnev ainuüksi see, kui näevad loodust või linnukest lendamas. Ka ponide nägemine, katsumine ja nendega sõitmine on neile suur elamus.
Et vanast mõisaaidast saaks hubane ja mõnus jõulumaa, viidi sinna kuused, heinapakid, isetehtud „lumi“, kiviseinale kuvatakse projektoriga langevad lumehelbed. Jõulumaa kujundas Julika Hänni, jõuluvana toakese kaunistas Margit Kuusik. Tema küpsetas ka piparkoogid, mida jõulumemm lastele jagab.
Peakorraldajad kiitsid veel Kelly Kruusmanni, kes mõtles välja ja kujundas lauamängu, mille saab jõuluvanalt kingiks iga Anija jõulumaal käinud laps.

Esimestele külastajaile meeldis väga
Jõulumaa reklaamimiseks saadeti kutsed Harjumaa ja Tallinna lasteaedadele-koolidele. Avapäeval, 5. detsembril käis Anijal kaks gruppi. Rae vallast Peetri lasteaiast tulid koos lastega ka 17 lapevanemat, kes tutvusid Anija mõisaga, käisid seal kohvi joomas ning ostsid kaasa kohalike naiste käsitööd.
Läänemere lasteaiast Lasnamäelt sõitsid jõulumaale 6aastaste kaks rühma koos õpetajatega.
„Eelmisel aastal käisime Kurtna jõulumaal, nüüd otsisime, kuhu sel aastal minna ja nägime Anija kuulutust,“ ütles Läänemere lasteaia õpetaja Meerike Tiitus.
Ta kiitis, et Anija jõulumaa on mõnusalt maalähedane ja teistmoodi, vanaaegne: „Siin on üldse väga lahe! Vahva olid nii etendus kui põhupallid, millel saime istuda. Muljetame tagasisõidul, kuid on näha, et lapsed on vaimustuses. Ponid ja hobused on neile alati meeldinud, nüüd said pai teha ja sõita.“
Lapsed sõnasid, et kõige rohkem meeldis meisterdamine. Anija mõisa jõulumaal ja muudel üritustel sageli koos lastega meisterdanud Helina Lillsood see ei üllatanud, ta märkis, et meisterdada meeldib lastele alati. „Lapsed on väga siirad. Tulid aita ja küsisid, et miks on siin remontimata. See koht on jõulumaaks tõeliselt vahva,“ lausus ta veel.
Jõulumaa ponid toodi Rae vallast Raekülast. Nendega lapsi sõidutanud Margit Bahtin kinnitas pärast avapäeva, et lastele meeldis, vaid üks oli kartnud, kuid päkapikk suutis teda veenda ning laps läks koos emaga ponivankrisse. Korraga mahtus vankrisse 8 last, iga seltskonnaga tehti mõisaõuel üks ring.
„Esimene päev läks väga mõnusalt ja ladusalt,“ rõõmustas Anija mõisa perenaine Elen Sõnajalg.
Esmaspäeval oli tal Anija seekordsele jõulumaale pakkuda veel vaid üks vaba aeg, see on neljapäeval, kõik ülejäänud on gruppidele broneeritud. Peale oma valla kolme lasteaia ja Alavere kooli laste saavad jõulumaast osa ka Kiiu ja Kuusalu, Aegviidu, Saku, Jüri, Viimsi ja Tallinna lapsed. Kuusalu lasteaia üks rühm peab Anija jõulumaal jõulupidu, lastega on kaasas 28 ema-isa.
Laupäeval on jõulumaale oodatud ka teised lapsed oma emade-isadega. Peredele algab poolteist tundi kestev programm kell 11. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks eelnevalt registreeruda. Osalustasu on 8 eurot lapse kohta.