Vallavolikogu ja -valitsuse liikmed kohtusid Kehra rahvaga

1225

Anija vallavalitsuse ja volikoguga kohtumisele Kehra rahvamajja oli tulnud mitukümmend inimest.

Teisipäeval, 28. oktoobril toimunud kohtumisel kohalike inimestega ütles volikogu esimees Jaanus Kalev, et Kehras korraldati selline koosolek esimest korda ning soov on saada teada, mida inimesed volikogu ja vallavalitsuse tegemistest arvavad. Volikogust olid kohal veel Jüri Lillsoo, Tanel Talve, Priit Raudkivi, Indrek Lillsoo ja Tiit Tammaru. Vallavalitsust esindasid vallavanem Arvi Karotam, abivallavanemad Marge Raja ja Urmo Sitsi, finantsjuht Maarja Sikut ning jurist Ilsia Väli. Kokkusaamisel osales ka piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo.
Arvi Karotam lausus, et detsembris täitub tal vallavanemana aasta ning kiitis senise koostöö volikoguga väga konstruktiivseks. Vallavanem ja abivallavanemad rääkisid, mida on viimase aasta jooksul Anija vallas tehtud, mis on järgmised ettevõtmised, kuhu investeeritakse valla raha, milleks taotletakse välisabi.
Kehra koolist
Vallajuhtidelt küsiti, millised on plaanid Kehra gümnaasiumiga, kuidas muuta kool aktraktiivsemaks, et lapsed tahaksid seal õppida, vanemad ei viiks lapsi sealt ära ning noored ja võimekad õpetajad ei lahkuks. Tõdeti, et kõik ei sõltu ainult rahast, vaja on parandada inimsuhteid ja suhtumist – õpetajate suhtumist õpilastesse ja õpilaste omavahelisi suhteid.
Arvi Karotam märkis, et Kehra kooli atraktiivsemaks muutmine on tõsine väljakutse ning selles osas on teretulnud ka lapsevanemate ja kogukonna ettepanekud.
„Kahjuks lähevad paljud lapsed pärast põhikooli Kehra koolist ära. Vald toetab gümnaasiumi olemasolu ja maksab gümnaasiumiosale aastas 30 000 eurot peale. Volikogus võeti vastu kooli uus arengukava. Selle elluviijad on inimesed, kõik saab alguse teotahtelisest juhtkonnast ja kooli kollektiivist,“ rääkis ta.
Abivallavanem Marge Raja lisas, et vallavalitsus teeb Kehra koo­li­ga tihedat koostööd, kuid muu­tuste elluviimine on pikem protsess: „Alustada saab inimestest, teisisõnu – tuleb panustada õpetajate ja kooli töötajate koolitusse. Teisalt tuleb mõelda, kuidas motiveerida uusi õpetajaid, et nad jääksid siia pikemaks kui üheks, kaheks või kolmeks aastaks.“
Marge Raja nentis, et kooli arengukavast selgus – õpetajate liikuvus on Kehra koolis üle keskmise ehk 15 protsenti aastas.
„Kui mõelda, et igal aastal on 15 protsenti õpetajatest vahetunud, siis viie aastaga võib see ulatuda lausa 75 protsendini,“ sõnas ta ning tõdes, et koolil on jätkuvalt raske leida õpetajaid.
Vallavalitsus on tema sõnul püüdnud õpetajaid motiveerida sellega, et pakub neile kohapeal korterit, kool on noortele õpetajatele pakkunud kollektiivi sulandumiseks vanemate pedagoogide seas mentorõpetajat.
Teedest, heakorrast,
rongiliiklusest
Ülejõe linnaosa elanik Mai Verk soovis teada, kas ja millal on kavas taastada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisega kannatada saanud Pargi tänav.
Urmo Sitsi selgitas – vallavalitsuse soov on, et hiljemalt 2017. aastaks poleks Kehras enam ühtki kruusateed ning ka Pargi tee on plaanis pinnata.
„Kuid enne on vaja truupide abiga lahendada piirkonna liigveeprobleem. Paaris kohas on tekkinud oht, et jõgi võib viia ka tee, seetõttu tuleks hakata jõekaldaid kindlustama,“ sõnas ta.
Tiit Luberg teatas, et kehralased riisuvad sügisel väga hoolsalt kokku langenud puulehti, aga kui Velko AV töötajad neid samal päeval ära ei vii, on lehehunnikud järgmisel hommikul uuesti laiali. Vallavanem lubas, et logistikat püütakse parandada.
Piret Gailit, kes töötab Velko AV haldusjuhina, ütles, et Velko ei taha üksikuid lehekotte endale aia taha ning mõistlik oleks nende koristamine ja vedu ühtlustada. Ta  te­gi ettepaneku, et firmale, kes valitakse suvel niitma valla haljas­alasid, võiks pakkuda ka kortermajade ümbruse niitmist: „Muidu on nii, et terve suve läbi käib niitmine, igaüks niidab erinevatel aegadel, rohi on kõikjal eri pikkusega ning niidetud alade vahel on niitmata siilud.“
Arvi Karotam selgitas, et vallavalitsusel on kokku lepitud kindel arv kordi, kui palju tuleb valla haljasalasid suve jooksul niita. Ta ei jäänud ka ise tänavuse niitmisega rahule ning nõustus, et see vajab paremat koordineerimist ja koostööd.
Veel tõstatas Piret Gailit prügiveo teema – Radix olevat mitmelgi korral jätnud konteinerid tühjendamata.  Urmo Sitsi palus anda vallavalitsusele teada reaalseid fakte, kui mingil põhjusel on kusagil jäänud prügi vedamata. Kui ei vaidlustata sel nädalal lõppevat hanget Anija valla jäätmevedaja leidmiseks, võib peagi hakata Anija vallas tegutsema uus prügivedaja.
Koosolekul tõstatati ka transpordimure – kuigi Elroni rongid sõidavad nüüd tihedamini kui varem, on keset päeva endiselt mitmetunnine „auk“. See tähendab, et Kehra inimene, kes läheb hommikul Tallinnasse näiteks arsti juurde, saab linnast koju alles pool kolm väljuva rongiga.
Arvi Karotam nimetas probleemi põhjuseks, et raudteefirmal on vaja rongiliikluses 3-tunnist vahet hooldustöödeks: „Meile tundub see mõistmatu, kuid see pidi olema oluline raudtee turvalisuse pärast.“
Vallavanem tõi ise välja ka selle mure, et Kehra-rahvas ei saa rongiga Tallinnas teatris käia, kuna viimane rong tuleb linnast tagasi siis, kui etendused enamasti veel käivad: „Oleme teinud Elronile ettepaneku, et viimane rong väljuks Tallinnast hiljem.“