Kehra tudeng KAREL JÕELEHT sõidab suvel talendivõistlusele Hiinasse

2619
Hiina suursaadik QU ZHE ja „Chinese Bridge“ Eesti eelvooru võitnud KAREL JÕELEHT.

KAREL JÕELEHT võitis ülemaailmse hiina keele ja kultuuri talendivõistluse „Chinese Bridge“ Eesti eelvooru ja pääses juulis toimuvale lõppvõistlusele Hiinasse.

Üleilmse talendivõistluse Eesti voor toimus 23. aprillil Tallinna Ülikoolis ning seda korraldas Konfutsiuse Instituut. Võistlus toimus eraldi gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele. 20aastane Karel Jõeleht Kehrast võitis üliõpilaste seas esikoha ning sai sellega võimaluse osaleda juulikuus Hiinas toimuval lõppvõistlusel.
Ta rääkis, et Eesti-võistlusel tuli teha kirjalik test, end hiina keeles tutvustada, pidada hiinakeelne kõne teemal „Minu unistus“ ning vastata õhtujuhi küsimustele selle kohta. Talendivooru valis ta hiinakeelse laulmise. Kümmekond aastat tagasi laulis Karel Jõeleht Kehra poistekooris Kether ning tegi enne esinemist endise lauluõpetaja Heli Karuga paar korda proovi.
„Sain võistlusest teada alles mõned päevad enne selle toimumist. Kursuseõed kutsusid osalema. Mõtlesin, et miks ka mitte, auhinnad on ju head, kuigi võita ma  küll ei lootnud,“ lausus Karel Jõeleht.
Rõõm võidu üle oli siiski päris suur, kuna sellega kaasnes võimalus minna suvel Hiinasse Hunani provintsi lõppvõistlusele, kus on üle maailma koos 130 noort hiina keele oskajat: „Seal on kõigil tase kindlasti palju kõvem, sest mina õpin hiina keelt alles esimest aastat, aga mul on väga hea meel juba selle üle, et saan minna Hiinasse.“
Karel Jõeleht lõpetas eelmisel aastal Kehra gümnaasiumi ning läks Tallinna Ülikooli õppima Aasia uuringute eriala. Huvi Aasia vastu tekkis 10. klassis. Ta oli vaadanud Korea filme ja kuulanud Korea muusikat, kuid korea keelt meie ülikoolides õppida ei saa, seetõttu valis kitsamaks erialaks hiina keele ja kultuuri.
Pärast 7 kuud hiina keele õppimist leiab Karel Jõeleht, et hiina keel on alguses küll väga raske, aga tasapisi hakkad sellest nägema sarnasusi nagu igas keeles. Hiina keeles pole tähestikku, keel koosneb märkidest.
„Grammatikat hiina keeles praktiliselt polegi, loeb sõnade järjekord lauses. Umbes 1970ndatel loodi pinyin süsteem, kus iga märgi alla kirjutakse ladina tähtedega, kuidas seda hääldada. Hiina keelt õppides tuleb ära õppida neli asja: silp, hääldus, toon ja kirjapilt. Silpe on umbes 400, toonidega need muutuvad. Toone on neli ning need on väga olulised,“ selgitas Karel Jõeleht.
Märke on hiina keeles rohkem kui 20 000, tavaline hiinlane teab neid umbes 6000-8000: „Umbes tuhandel märgil on ka mingi loogika, näiteks hobust tähistav märk on veidi hobuse kujuga. Aga üldiselt tuleb märgid lihtsalt pähe õppida. Ajalehe lugemiseks ja suhtlemiseks on vaja tunda umbes 3000-4000 märki. Mina oskan neid praegu kirjutada 400, ära tunnen umbes 700.“
Karel Jõeleht  kinnitas, et pole kordagi oma valikut kahetsenud, pigem on huvi Hiina ajaloo, keele, kultuuri ja muu vastu veelgi süvenenud.
„Olen leidnud internetis tuttavaid, kellega hiina keelt praktiseerida, neist ühe inimesega suhtlen igapäevaselt. Natuke räägime skypes, rohkem kirjutades,“ lausus ta.