
Keskkonnaamet küsis Raasiku valla arvamust Peningi uuele turbatootmisalale keskkonnaloa andmise kohta. Vallavolikogu arutas seda möödunud teisipäeval, 8. juunil toimunud istungil. Keskkonnaloaga otsustati nõustuda, kuid kaevandusele esitati 9 tingimust. Volikogu oli seda meelt, et Peningi rabas turbatootmise laiendamisele veel ligi 100 hektari suurusele alale peab eelnema keskkonnamõjude hindamine (KMH).
AS Tootsi Turvas soovib keskkonnaluba Igavere külas asuvalt Peningi II turbatootmis-
alalt maavara kaevandamiseks. Raasiku valla keskkonnaspetsialist Johanna Sepmann selgitas, et keskkonnaministri määrusega on ala kantud kaevandamiseks sobivate turba-
alade nimekirja, seetõttu on Peningi II alal kaevandamiseks riiklik huvi.
„Sellel alal on juba turvast kaevandatud ning loa andmisel eelistatakse piirkondi, kus on varem kaevandamise käigus maa rikutud,“ sõnas ta.
Turbatootmiseks taotletava ala suurus koos teenindusmaaga on 98,32 hektarit. Hästilaguneva turbakihi tarbevaru on seal 385 000 tonni, sellest kaevandatavat varu 353 000 tonni, vähelagunevat aktiivset turbavaru 70 000 tonni. Kaevandamise kavandatav aastamäär on kuni 15 000 tonni. Kaevandamine toimuks mai keskpaigast augusti lõpuni, keskkonnaluba taotletakse 29 aastaks.
Peningi II turbatootmisala on Harju maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuum-alal. Selle lähedal on Paraspõllu looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku: „Seega võib arvata, et seal liigub rohkem metsloomi, kellest osa on ka kaitsealused liigid. Kui ligi 100hektarilise metsaga kaetud rohekoridoride tuumalal tahetakse teha lageraiet ja ala tihedalt kraavidega katta, siis on oht, et rohekoridoride terviklikkus selles piirkonnas katkeb.“
Turba kaevandamiseks on vajalik kuiv rabapind, seetõttu tuleks tootmisalale rajada kuivendusvõrk. Tootsi Turvas taotleb keskkonnaluba ka vee-erikasutuseks, turbatootmisala kuivendamiseks ja liigse vee juhtimiseks Silmsi ojja. Sinna on plaan juhtida kuni 218 000 kuupmeetrit sadevett aastas.
Turbalasundi kuivendamise mõju ulatuse kohta tehtud uuringute kohaselt ei ulatu kuivenduse mõju tootmisala piirdekraavidest kaugemale kui 150 meetrit. Keskkonnaameti seletuskirjas on öeldud, et tootmisalalt välja juhitavas vees on keskmisest suurem heljumi, fosfori, lämmastiku ja orgaanilise aine sisaldus. Turbahõljumi edasikandumise tõkestamiseks rajatakse settebasseinid, mis ühtlustavad süsteemist välja voolava vee hulka.
Lähimad majapidamised jäävad planeeritavast tootmisalast 230 meetri kaugusele kirdesse ning 300 meetri kaugusele kagusse. Keskkonnaameti seletuskirjas on märgitud, et arvutuste kohaselt ei tohiks kaevandamise masinate tekitatav müra nii kaugele levida. Turba tootmisel tekkiv normist suurem tolm levib keskkonnaameti selgitusel kuni 100 meetri kaugusele, piirkonna tolmufooniga ühtlustub lõplikult 400 meetri kaugusel. Võimalike ohtudena nimetatakse seletuskirjas ka tootmistehnika rikke põhjustatud õli- või kütusereostust ning põlenguohtu, kuna toodetakse suveajal.
Valla nõue – keskkonnamõjude hindamine
Keskkonnaameti koostatud seletuskirjas on, et uue turbatootmisala rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
„Keskkonnaamet leidis, et kui 2012. aastal tehtud keskkonnamõjude hindamise põhjal ei olnud Peningi I turbatootmisalal olulist keskkonnamõju, järelikult ei ole seda ka ka Peningi II turbatootmisalal. Kuid selles hinnangus ei ole kõiki aspekte arvesse võetud,“ lausus Johanna Sepmann, kelle arvates on keskkonnaameti seletuskiri puudulik.
Ta tõi näiteks, et selles pole käsitletud, kuidas mõjub metsamaa mahavõtmine rohevõrgustiku toimimisele.
Vastavalt keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele algab oluline keskkonnamõju sellest, kui turvast kaevandatakse suuremal kui 150 hektari suurusel alal või kui üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaale või märgalale ehitatakse uus kuivendussüsteem.
„See taotlus on tehtud 98,32 hektarile, mis tähendab, et KMH ei ole kohustuslik. Aga keskkonnaametil õigus kaaluda KMH vajalikkust ka määruses nimetatust väiksema künnisega tegevuste puhul,“ selgitas keskkonnaspetsialist.
Johanna Sepmann lisas, et keskkonnamõjusid hinnatakse ka eksperthinnanguga, kuid selle menetlemisel ei kaasata avalikkust. Ka tema arvas, et Peningi II turbatootmisalale keskkonnaloa andmisele peaks kindlasti eelnema KMH, kuna tegu on rohevõrgustiku tuum-alaga: „Kui anname arvamuse, et nõustume keskkonnaloaga teatud tingimustel, teeb keskkonnaamet eelhinnangu otsusega, kas algatatakse KMH või mitte. Vallavalitsusel on võimalik selle kohta esitada oma arvamus. Püüame rohevõrgustiku alale tuginedes nõuda, et avalikkus oleks kaasatud, selleks on vaja algatada keskkonnamõjude hindamine.“
Volikogu otsustas ühehäälselt nõustuda Peningi II turbatootmisala keskkonnaloa andmisega teatud tingimustel. Enne turbatootmisega alustamist tuleb Raasiku vallavalitsusele esitada eksperthinnang ligi 100 hektari metsamaa raadamise ja märgala muutmise keskkonnamõju kohta rohevõrgustiku piirkonnas. Minimaalseks turba jääkkihi paksuseks soo taastamisel tuleb jätta 0,5 meetrit. Turba kaevandamine majapidamistele lähemal kui 400 meetrit võib toimuda ainult tööpäevadel kell 8-18. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda, et põhjavesi ei reostuks. Enne kaevandamise alustamist ning seejärel iga kolme aasta tagant tuleb seirata ümberkaudsete majapidamiste puurkaevude veetaset ja -kvaliteeti. Turbatootmisala idapoolsesse külge põhjast kuni lõunani tuleb jätta 40meetrine metsariba tolmu ja müra tõkestamiseks. Vähemalt kolm aastat enne kaevandamisloa lõppemist tuleb kaevandajal taotleda tingimused korrastamisprojekti koostamiseks, turbatootmis-ala tuleb korrastada keskkonnaloa kehtivusaja jooksul.