Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamisega on jõutud niikaugele, et jaanipäeva järgsel ja ka juuli esimesel nädalal on plaanis tutvustada täiendatud eskiisi piirkondlikes töögruppides. Kaks aastat tagasi toimusid esimesed piirkondlikud arutelud, siis koostaja vahetus, nüüdseks on uue koostaja eestvedamisel eskiisi täiendatud.
Kuusalu valla planeeringute spetsialisti Kadi Raudla sõnul tegeleti vaatamata pandeemiast tingitud keerulistele oludele üldplaneeringuga pidevalt ka eelmisel ja käesoleval aastal, kuid aega on kulunud loodetust rohkem.
Üldplaneeringu eskiisi aruteludeks moodustati 2018. aasta kevdel 8 piirkondlikku töö-
gruppi: Juminda poolsaar, Pärispea poolsaar, Kolgakülast Valgejõeni, Kuusalu ja Kiiu, endine polügoon koos piirnevate küladega, Rehatse ja Külmallika külast kuni Kaberlani, mereäär Valklast kuni Sõitmeni ning Kolga ümbruse külad kuni Andineemeni. Töögruppidesse kuuluvad valdavalt piirkondade külavanemad, neis on ka MTÜde esindajaid ja kinnisvara arendajaid.
Üldplaneeringuga kehtestatakse valla arengusuunad aastakümneteks. See määrab, kuidas valla territooriumil edaspidi maad ja ruumi kasutatakse, kuhu ja millistel tingimustel võib ehitada, missuguseid tegevusi kavandada.
Kadi Raudla: „Üheks suureks aruteluteemaks kujunevad ilmselt avaliku kasutusega teed. Avalike teede määramisel on aluseks võetud vallateede kehtiv arengukava. Samuti on ettepanek määrata avalikeks teed, mis teenindavad ühistransporti või koolibusse, ühendavad asulaid ja maanteesid ning teenindavad avalikke objekte.“
Küsimusi võivad tekitada tema hinnangul ka ehitusalad Lahemaa rahvuspargis: „Läbirääkimiste käigus keskkonna-ametiga ei õnnestunud neid alasid laiendada, aga oleme püüdnud jätta keskkonnaameti spetsialistidele võimaluse erandite tegemiseks, kui on vastavalt kehtivale kaitsekorrale võimalik. Kuna Lahemaa alal on niigi kõik kitsendused väga rangelt paigas, oleme vähendanud olulisel määral detailplaneeringu koostamise kohustust.“
Ta lisab, et ka väljapoole Lahemaad ei kavandata suurte põllumaade peale uusi elamuarendusi: „Kogu uue üldplaneeringu ülesehitus põhineb valla arengukaval, milles on valla väärtustena välja toodud kaunis looduskeskkond, väljakujunenud keskused. Valla visioonina on arengukavas kirjeldatud, et Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kuusalu vallas on juba kehtestatud detailplaneeringutega piisavalt krunte, kuhu ehitada ja need tuleks korralikult lõpuni arendada enne, kui kavandada juurde uusi suuremaid alasid.“
Kadi Raudla toonitab, kui teede osas või ka muu üldplaneeringusse kavandatava valdkonnaga seoses on juba praegu küsimusi või ettepanekuid, võiks pöörduda oma külavanema poole, eskiis saadetakse esmalt töögruppide liikmetele, sest pole veel lõplik.
„Kaks aastat tagasi töögruppides toimunud arutelud olid töised, mitmel pool mõeldi aktiivselt kaasa, otsiti lahendusi. Loodame ka nüüd sisukaid arutelusid,“ sõnab ta.
Koostaja on vahetunud
Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamine algatati vallavolikogu otsusega 2009. aastal, sisuliselt alustati kokkupanekut 2015. aastal. Esialgne plaan oli jõuda üldplaneeringu kehtestamiseni veebruaris 2018. Üldplaneeringu koostajaks valiti 2015. aastal riigihanke tulemusena Ramboll Eesti AS, mille õigusjärglane on Skepast&Puhkim OÜ.
Alustati keskkonnamõju hindamise programmi koostamisega ning lisaks mitmesugustele kooskõlastustele koguti ettepanekuid küladest.
Ent 2018. aastal küsis ettevõte lisaraha põhjendusega, et riigihanke pakkumist tehes ei osanud nad arvestada Kuusalu valla suurte mahtudega. Leping lõpetati, uue riigihankega valiti koostajaks OÜ Hendrikson&Ko, kes võttis pooleli jäänud töö üle. Läbi on viidud uuring Tallinna-Narva maantee kohta ning tehtud ka Lahemaa rahvuspargi väärtuslike külaosade ja ehitustingimuste analüüs.
Kuusalu vallas kehtivad tänini kaks üldplaneeringut – endise Loksa valla üldplaneering jaanuarist 2000 ja endise Kuusalu valla üldplaneering detsembrist 2001. Loksa ja Kuusalu vald liitusid 2005. aastal.
Üldplaneering vajab kaasajastamist, sest seadused on muutunud. Lisandunud on ka valdkondi, mida 20 aastat tagasi ei osatud ette näha, näiteks väärtuslikele põldudele elamualade kavandamine, tuuleparkide ning päikeseelektrijaamade ehitamine, selgitab planeeringute spetsialist Kadi Raudla. Detailplaneeringu üksikasjalikum info avalikustatakse koos eskiislahendusega. Avalikustamise ajagraafik otsustatakse pärast piirkondlike töögruppidega kohtumisi.