„See raamat on meie kooli aasta tegu, aga võibolla rohkemgi veel,“ ütles juubeliaktusel Alavere põhikooli direktor RENNA REISI.
Alavere põhikooli juubelit peeti laupäeval, 22. novembril. Sünnipäev algas traditsiooniliselt vana koolimaja juures Soo-otsal, praeguse nimega Rasivere külas, kus asus Alavere kool kuni praeguse maja valmimiseni 1988. aastal. Soo-otsas on kooli kunagised õpilased kogunenud kooli igal juubelil, meenutanud oma kooliaegu, mälestanud neid, keda enam ei ole. Õhtul oli Alavere praeguses koolimajas aktus, klassijuhataja tunnid ning vilistlaste ja õpetajate ühine pidu.
Raamat Alavere kooli lugudest
Tänavuseks juubeliks ilmus raamat „Alavere kooli lood“, mille koostas 45 aastat seal õpetajana töötanud Maimu Lass. Ta ütles, et kool on igal juubelil midagi oma vilistlastele kinkinud – rinnamärke, pastakaid, kruuse ja muud, sel korral kingiti raamat.
„Peaaegu igal koolil on oma ajalugu või õpilaste töid tutvustavad raamatud, meie koolil polnud seni midagi sellist,“ sõnas ta ning lisas, et sai raamatu kokkupaneku idee Viljandimaalt Leie koolist, kus juubelipeol osalenutele kingiti raamat oma koolist.
Maimu Lass rääkis, et ta ei soovinud koostada ajalooraamatut, kuna pole ajaloolane ja ajalugu teda ei huvita: „Minu soov oli teha armas raamat, mis sobiks lugemiseks inimesele, kes huvitub kõigest, mis koolis võib juhtuda.“
Päris ajaloo meenutamiseta siiski ei saanud ning raamatus on kirjas ka olulisem Alavere kooli ajaloost. Kuigi kooli loomisajaks on kokkuleppeliselt peetud 1844. aastat, ning alates 1925. aastast tähistatakse kooli sünnipäeva 23. novembril, selgus Maimu Lassi uurimistöö käigus, et tegelikult on sealne hariduselu veelgi vanem: „Kose pastori aruandes 1832. aastal on nimetatud Kose kihelkonna pühapäevakoole ja üks neist oli Alaveres. 1911. aastal oli ülevenemaaline algkoolide loendus ning ka Alavere kooli tollase juhataja Johannes Siiri antud andmete põhjal on Alavere vallakool asutatud juba 1832.“
Raamatu kaanel on kolme koolimaja pildid. Koostaja selgitas, et jagas ka Alavere kooli ajaloo raamatus kolmeks ajastuks: vanem periood ehk 1844-1976, kümneaastane periood 1977-1987, mil kool töötas internaadimajas ja viimased 26 aastat praeguses majas.
Paljude piltidega varustatud raamatus tutvustatakse ka Alavere kooli õpetajaid ning sealtkandist pärit tuntumaid inimesi. Lõviosa moodustavad mälestused endistelt õpetajatelt ja õpilastelt, kokku 41lt inimeselt. Maimu Lass rääkis, et vanemad inimesed meenutavad enamasti ilusaid ja helgeid seiku, nooremate meenutused on kriitilisemad. Raamatus on ka väljavõtted kunagise noore õpetaja Ada Kullerkanni päevikust.
„Kui mälestused kujunevad ajapikku, muutuvad, sest osa asju ununevad ja tekivad mõned uued nüansid, siis päevikusse kirjapandu on väga ehe. Ada Kullerkann on üles kirjutanud, mida ta mingil päeval tundis, kuidas tuli Paunkülast esmakordselt siia ja vaatas, oi, milline jõukas kool,“ jutustas Maimu Lass.
Direktor: koolil läheb hästi
Alavere põhikooli direktor Renna Reisi ütles juubeliaktusel, et talle meeldis Alavere koolis 26 aastat tagasi ja meeldib ka praegu. Ta meenutas, et tuli Alaverre üle veerand sajandi tagasi Ida-Virumaalt, kus oli punane propaganda iseenesestmõistetav ning teda üllatas, et siin midagi taolist ei olnud.
„Kui sattusin Soo-otsa kooli, tundus see mulle Eesti-aegne kool. Selliseid väikeseid kõrvalistes kohtades koole on Eestimaal palju ja olen veendunud, et nende roll Eesti taasiseseisvumises on hindamatu,“ sõnas ta.
Koolijuht rõõmustas, et Eestimaal on ka praegu väikeseid kohti, kus hariduse andmine on enesestmõistetav: „Seda tänu imelistele inimestele, kes on tundnud rõõmu pigem andmisest. Pean silmas õpetajaid, koolitöötajaid, lapsevanemaid, tublisid õpilasi.“
Ta märkis, et Alavere põhikoolis töötab siiani õpetajaid, kelle esimesed tööaastad möödusidki Soo-otsa koolis: õpetajad Helle Huul, Tiia Liivak, Ann Järvsoo, Maimu Lass. Renna Reisi kinkis mälestusmeene „Alavere kooli lugude“ koostajale Maimu Lassile ning kauaaegsele direktorile Maie Vaiklale. Meene oli ka viis aastat Alavere põhikooli juhtinud Vallo Veeringule, kes aktusele ei jõudnud.
„Õppimine ei ole mitte kunagi olnud nii mitmekülgne kui nüüd ja ometi kuuleme sellistest algatustest nagu „Õppimine huvitavaks“, „Õppimine õpilaskesksemaks“. Atraktiivsus õppimises ja koolil on saamaks eesmärgiks omaette,“ tõdes Renna Reisi.
Ta lisas, et Alavere põhikooli suurim väljakutse praegu on olla ühelt poolt konservatiivne, samas ka kaasaegne: „Kinnitan teile, et me olemegi. Ja meil ei lähe sealjuures sugugi halvasti – mul on heameel öelda, et tegelikult läheb meil üsna hästi: meie kooli lõpetajate õpitulemused on üle Eesti keskmise.“
Kooliperet olid õnnitlemas Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, kes lõpetas ise toona 4klassilise Soo-otsa kooli ning abivallavanem, Alavere kooli endine õpetaja Marge Raja. Jaanus Kalev tervitas kooli ka naabrite, Alavere poe ja tulundusühistu Alvar MÜ esindajana. Õnnitlesid ka Kehra Kunstidekooli, Raasiku põhikooli, Alavere lasteaia, Alavere ja Voose rahvamaja, kooli hoolekogu ja vilistlaste esindajad.
Juubeliaktusel, mida juhtisid vilistlased, kooli huvijuht Marianne Lõoke ja Anija vallavolikogu liige Aare Nurm, esinesid Alavere naisrahvatantsurühm ning kooli vilistlased ja õpilased Heli Karu juhendamisel.
